Rumeenia valimistel olid võidukad sotsiaaldemokraadid
Esialgsete tulemuste kohaselt olid pühapäeval aset leidnud Rumeenia parlamendivalimistel võidukad sotsiaaldemokraadid. Järgmise peaministri nimi pole aga siiski veel selge.
Riigi suurim erakond (PSD - Partidul Social Democrat) on saamas rohkem kui 45% valijate häältest ning see on prognoositust parem tulemas, vahendavad BBC ja Yle.
PSD peamine rivaal, paremntsentristlik Rahvuslik Liberaalpartei (PNL - Partidul Național Liberal) on kogunud umbes 21% ning viimase liitlane Päästke Rumeenia (USR - Uniunea Salvați România) umbes 9% häältest.
Rumeenia parlamendi kahes kojas on kokku 514 kohta ning seega pole veel selge, kas sotsiaaldemokraatlikul parteil õnnestub enamusvalitsus moodustada. Pühapäevased valimised toimusid uue valimissüsteemi alusel ning sisuliselt oli kaalul 466 parlamendikohta
PSD kunagine liider Victor Ponta pidi 2015. aasta oktoobris seoses korruptsioonisüüdistuste ning Bukaresti ööklubipõlengule järgnenud meeleavaldustega tagasi astuma. Põlengus hukkus 64 inimest ning tragöödia peamiseks põhjuseks peeti seda, et korrumpeerunud ametnikud olid vaadanud läbi sõrmede tuleohutusnõuete rikkumisele.
Pärast Ponta tagasiastumist on riiki juhtinud tehnokraatide valitsus, mille eesotsas on praegu Dacian Ciolos. Nii PNL kui ka USR on soovinud, et parteitu Ciolos peaministrina jätkaks, sotsiaaldemokraadid aga soovivad uue peaministrina näha oma juhti Livi Dragneat. Viimane on aga muuhulgas pälvinud tähelepanu sellega, et 2014. aastal mõistis kohus ta süüdi valimispettuses 2012. aasta referendumi ajal ning poliitikut karistati üheaastase tingimisi vabadusekaotusega.
PNL-i taustaga president Klaus Iohannis on omakorda lubanud, et ta ei nimeta peaministriks kedagi, kellel on juriidilisi probleeme.
Rumeenia parlamendivalimised olid viimase aja Euroopa poliitikat arvestades tähelepanuväärsed seetõttu, et põhikonkurentsis olevate erakondade seas ei olnud ühtegi nn Kremli-meelset parteid.
Umbes 20 miljoni elanikuga Rumeenia on üks Euroopa Liidu vaesemaid riike ning riigivalitsemises ja poliitikas on olnud peamiseks mureks korruptsioon.
Toimetaja: Laur Viirand