Erinevus juuniprognoosist on vastavalt -0,8 ja -0,3 protsendipunkti.

Järgmisel aastal ootab ees ka hüppeline inflatsioon. Kui tänavu kasvavad hinnad 0,2 protsenti, siis 2017. aastal hinnanguliselt 2,8 protsenti.

Keskmise palga kasv aeglustub tänavuselt 7,3 protsendilt tuleval aastal 5 protsndile. Kuna tarbijahinnad tõusevad, kahaneb reaalpalga kasv tänavuselt 7,1 protsendil 2,2 protsendile.

Keskpank märgib oma ülevaates, et Eesti majanduskasv kujuneb sel aastal kriisijärgse perioodi aeglaseimaks. Ühest küljest on majanduskasvu aeglustanud kaubanduspartnerite tagasihoidlik nõudlus, mis on piiranud töötleva tööstuse ja ekspordi kasvuvõimalusi, kuid ennekõike on selle aasta nõrga majanduskasvu põhjuseks majandusharupõhised probleemid: raskused põlevkivitööstuses ja energeetikasektoris ning lisandväärtuse kahanemine kinnisvara tegevusalal.

Majanduse potentsiaalne kasv on aeglustunud kolmel eelmisel aastal vähenenud investeeringute tõttu. Varasemad hinnangud Eesti majanduse potentsiaalsele kasvule olid 3% lähedal, kuid tootmisvahendite lisandumine oodatust väiksemas mahus on surunud potentsiaalse kasvu 2,5%st allapoole.

See tähendab, et Euroopa Liidu keskmisele sissetulekutasemele järele jõudmine toimub ka edaspidi märgatavalt aeglasemalt, kui varem arvatud.

Keskpank rõhutas, et jõuliselt tõusnud keskmine palgatase pole seejuures sissetulekutaseme ühtlustumise hindamisel objektiivne näitaja, kuna see on osaliselt tulnud ettevõtlus- ja palgatulu ümberjaotumisest.

Põhinäitajad: