"Maailmamajandusel läheb hästi, Euroopa majandusel läheb hästi ja hästi läheb ka meie lähinaabritel. Keskpankade toetav rahapoliitika, s.t madalad intressid ja raha juurdetrükk aitavad majanduskasvule kaasa," märkis Kaasik ERR-i raadiouudistele antud usutluses.

Samas on asepresidendi sõnul lähiaastatel ka mitmeid riske, mis võivad kiiret majanduskasvu takistada. Näiteks arengud Rootsi kinnisvaraturul, mis on Eesti majanduse kontekstis oluline tegur, sest meie pangad on Rootsiga seotud ja Rootsi on Eesti olulisemaid eksporditurge.

"Samas kui me räägime rahapoliitika ootustest, siis järgmisel aastal keegi suurt rahapoliitika muutust ei oota. Pigem on Euroopa Keskpank kinnitanud, et varaostuprogrammiga jätkatakse vähemalt septembrini ja intressid püsivad kindlasti veel kauem madalad."

Küsimusele, miks on Eestis inflatsioon nelja protsendi ümber aga Soomes oli novembris aastainflatsioon vaid 0, 8 protsenti, tõi Kaasik välja kolm suuremat põhjendust.

Esiteks, mõlema riigi inflatsiooni on kergitanud kütusehindade tõus maailmaturul, kuid Soomes on kütusehindade osakaal kogutarbimisest oluliselt madalam kui Eestis, sest soomlased on lihtsalt rikkamad.

Teine oluline teema on Kaasiku sõnul maksustamine.

"Valitsus on alkoholi, tubaka ja kütuseaktsiiside aktsiiside tõstmisega panustanud inflatsioon vähemalt protsendipunkti võrra."

Kolmas oluline tegur on kaupluste lepingud, mis Soomes tehakse oluliselt pikema aja peale.

"Seetõttu on hinnad sealsetes kauplustes stabiilsemad ning iga väiksem maailmaturu hinnakõikumine ei jõua kohe poehindadesse. Eestis on aga lepingud lühiajalisemad ja seetõttu jõuab hinnatõus meile varem kohale," märkis Ülo Kaasik.

Teisipäeval kell 11 annavad Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik pressikonverentsi, kus tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi. ERR.ee vahendusel saab pressikonverentsi jälgida otsepildis.