Eesti metsade tagavara ähvardab vähenemine, leiavad metsade kaitsele asunud keskkonnaühendused ning Maaülikooli ja Tartu ülikooli teadlased.

Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald ütles neljapäeval "Aktuaalsele kaamerale", et Eesti metsanduse arengukava raiemahud ei ole kestlikud

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul põhineb vaidlus raiemahtude ümber metoodikate erinevusel.

"Ühel puhul võetakse juurdekasvu arvestamise puhul arvesse kõiki Eesti metsasid, on nad siis kaitse all või mitte, ja teisel puhul ainult seda osa, kus raided toimuvad ehk majandusmetsi," sõnas minister.

Keskkonnaorganisatsioonid heidavad ministeeriumile ette ka seda, et metsaseaduse uute muudatuste väljatöötamisel pole nende seisukohtadega arvestatud.

Metsaseaduse muudatustega minnakse edasi

Keskkonnaministeeriumis toimus kohtumine keskkonnaühendustega. Kohtumisel arutati metsaseaduse muutmise ümber tekkinud arusaamatusi ning huvipoolte paremat kaasamist.

Metsaseaduse muudatustest olid kõne all raievanuse langetamine viljakate boniteediklasside (Ia, I) kuusikutes ning turberaietele ja valikraiele seatud piirangute leevendamine. Samuti arutati, kuidas osapooli paremini kaasata ning võimalusi laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lampi sõnul otsustati, et metsaseaduse muudatustega saab edasi minna.

"Selleks tuleb metsade range kaitse eesmärkide täitmine selgemalt sõnastada. Täiendavalt tuleb otsustada, millisel viisil saab kaitsealade piiranguvööndeid majandada. Segadust on tekitanud keskkonnaorganisatsiooni kaasatus otsustesse, selles osas saame mõlemad rohkem pingutada," selgitas Lamp.

Ta lisas, et huvipoolte ja avalikkuse kaasamisse aitab kindlasti kaasa inimeste teadlikkus.

Metsaseaduse muudatustega soovitakse soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie - kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid. Ühe muudatusena on kavas langetada majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikute raievanust.

Plaanis on muuta ka vääriselupaiga õiguslikku sisu nii, et oleks võimalik ka nende alade kaitse, mis seni on seaduse mõiste alt välja jäänud. Kavas on välistada ka olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest.