Fotod ja videod: Ankaras lasi ründaja maha Venemaa suursaadiku ({{commentsTotal}})

{{1482164351000 | amCalendar}}

Ankaras tulistati Venemaa suursaadikut Andrei Karlovit, kes viidi raskelt haavatuna haiglasse, teatasid Türgi telekanalid esmaspäeva õhtul. Hiljem kinnitas Vene välisministeerium, et suursaadik suri saadud haavade tagajärjel. Tulistajaks oli Türgi politseinik, kes viitas enne surma soovile "Aleppo eest kätte maksta".

Vahejuhtum leidis aset ühes Ankara kunstigaleriis ning lisaks suursaadikule sai rünnakus haavata veel kolm inimest, vahendasid BBC, Reuters, The Guardian, Interfax jt.

Türgi meediaväljaannete kinnitusel osales Vene diplomaat näituse avamisel kaasaegse kunsti keskuses. Tegemist oli fotonäitusega, mille raames esitleti türklaste poolt tehtud fotosid Venemaast.

Ajal, kui Karlov oli lõpetamas oma sõnavõttu, tulistas ründaja teda selga ning seejärel lasi ta lamavat diplomaati veel vähemalt ühe korra.

CNN Turki andmetel kestis sündmuskohal pärast rünnakut veel tulevahetus. Hiljem teatasid Türgi õiguskaitseorganid, et ründaja on "neutraliseeritud", väidetavalt lasti ta politseinike poolt maha.

Ajaleht Hürriyet kirjutas esialgu, et ründaja kandis ülikonda ning et tal oli politseiniku dokument, mis võimaldas tal ka turvakontrollist läbi tulla ja rahulikult kõnet pidava suursaadiku lähedale seisma jääda.

Hiljem avalikustati ka ründaja isik - tegemist oli Ankara märulipolitseiniku Mevlut Mert Altintas, kes sellel hetkel siiski ühtki tööülesannet ei täitnud. Hetkel pole veel teada, kas ta tegutses üksi või oli ta seotud ka mõne rühmitusega. Ükski liikumine või rühmitus pole rünnaku eest veel vastutust võtnud.

Reutersi allikate kinnitusel peeti tulistaja õde ja vend võimude poolt kinni.

"Kättemaks Aleppo eest"

Pealtnägijate kinnitusel oli tulistaja karjunud, et tema rünnak on "kättemaks Aleppo eest".

Pärast seda, kui ründaja suursaadikut esimest korda selga tulistas, olevat ta käskinud teistel inimestel ruumist lahkuda.

Näituse avamisel viibinud AP fotograafi sõnul oli ülikonda kandnud ründaja karjunud "Allahu Akbar" ning tulistanud vähemalt kaheksa lasku. Samuti lõhkus ta mõned näitusel olnud fotodest.

"Ärge unustage Aleppot, ärge unustage Süüriat. Jumal on suur!" tõlkis BBC ründaja sõnumit.

Moskva käsitleb juhtunut kui terroriakti, riikidevahelised suhted ei kannata

62-aastase Karlovi näol oli tegu kogenud diplomaadiga, kes on muuhulgas olnud ka Venemaa suursaadik Põhja-Koreas. Türgis oli ta suursaadikuks alates 2013. aastast.

Venemaa välisministeerium kinnitas juhtumit ning teatas, et on Türgi võimude ja Ankara saatkonnaga tihedas kontaktis. President Vladimir Putinit on diplomaadi ründamisest informeeritud ning viimasel on CNN Türki teatel olnud juba ka telefonivestlus Türgi kolleegi Recep Tayyip Erdoganiga.

Välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova rõhutas, et Moskva käsitleb juhtunut kui terroriakti ning teemat on kavas arutada ka ÜRO julgeolekunõukogus.

Riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski ütles kommentaariks, et mingit uut suhete jahenemist Moskva ja Ankara vahel äsjase rünnaku tõttu ei toimu, "ükskõik kui palju ka meie strateegilised vastased Ankaras ja Läänes seda ka ei tahaks".

"Seda ei juhtu. Meie vahel on erimeelsusi. See on tohutu tragöödia, kuid suhted meie riikide vahel seeläbi ei kannata," lisas ta.

Ka Türgi välisministeerium ja president Erdogan rõhutasid, et "Venemaa ja Türgi sõprust juhtum varjutama ei hakka". Presidendi sõnul oli tegu tahtliku provokatsiooniga, et Türgi ja Venemaa suhteid rikkuda. Erdogani kinnitusel see aga ei õnnestu ning Putiniga peetud telefonivestluses kinnitasid mõlemad, et ühiselt terrorismi vastu võideldes muutuvad suhted hoopis tugevamaks.

Putin ütles oma avalduses, et rünnaku eesmärgiks oli "kahjustada kahepoolsete suhete normaliseerumist ja Süüria rahuprotsessi".

Eesti mõistab karmilt hukka Venemaa suursaadiku jõhkra tapmise Ankaras

Eesti president Kersti Kaljulaid mõistis hukka Venemaa suursaadiku Andrei Karlovi tapmise Ankaras. 

“Sellisele tulistamisele pole mingit õigustust. Minu kaastunne hukkunu pereliikmetele ja rünnakus kannatanutele,” ütles president.

Välisminister Sven Mikseri sõnul mõistab Eesti karmilt hukka Venemaa suursaadiku jõhkra tapmise Ankaras.

"Sellisele koletule vägivallale ei ole mingit õigustust," rõhutas välisminister Mikser. "Oleme mõtetes suursaadiku perega ja kõigiga, kes selles rünnakus kannatada said,“ sõnas Mikser.

Paljud teised riigijuhid, poliitikud ja avaliku elu tegelased on rünnaku hukka mõistnud.

Teiste hulgas mõistis selle hukka ka USA-s viibiv islamivaimulik ja Erdigani kriitik Fethullah Gülen, keda Türgi võimud peavad juulikuise riigipöördekatse peasüüdlaseks. Mõnel pool Türgi meedias asuti üsna pea Güleni liikumist seostama ka esmaspäevase rünnakuga Vene diplomaadi vastu.

Türgis on olnud palju Venemaa Süüria-poliitika vastaseid meeleavaldusi

Türgis on juba pikemat aega kestnud meeleavaldused, kus tuhanded protestivad Venemaa tegevuse vastu Süürias.

Teisipäeval peab Türgi välisminister Mevlut Cavüsoglu osalema kohtumisel Moskvas, kus ta arutab oma Venemaa ja Iraani kolleegidega Süüriat puudutavaid küsimusi.

"Aktuaalsele kaamerale" kommenteeris juhtumit Istanbulis elav vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso:

CNN Türki otseülekanne: 

Sellel fotol on suursaadik Karlov vahetult enne rünnakut: 

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: