Kagupiiri puhastamine jõuab lõpule ({{commentsTotal}})

Homme jõuab lõpule ajutise kontrolljoone puhastamine Kagu-Eestis, mis tähendab, et puhtaks on tehtud 136 kilomeetrit Eesti-Vene ajutist piiririba. Eesti-Vene ajutise kontrolljoone alla jäävate eramaade osas pole riik saanud senini kokkulepet kahe maaomanikuga.

Miikse külas lõpevad teisipäeval kahe aasta eest alguse saanud kagupiiri raadamistööd, mis tähendab, et maha on võetud 366 hektarit metsa ning välja on toodud peaaegu 29 000 tihumeetrit puitu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Puidumüügist saadava tulu eest oleme saanud ära raadatud 136,5 kilomeetrit riigipiirt. Kuna me nüüd lõpetame ära, siis võibki öelda, et meil ei olnudki vaja lisavahendeid," rääkis RMK kagu regiooni juht Raivo Võlli.

Riigipiiri raadamistööd läksid maksma 1,3 miljonit eurot. Kulukaimaks tegevuseks osutus piiri puhastamisel kändude freesimine.

Keskmiselt on puhastatud piiriala10 meetri laiune, ent on ka kohti, kus see ulatub 300 meetrini.

Kokkuvõtvalt tõdes Võlli aga, et alltöövõtjad, keda oli kagupiiril kuus, said nende puhastööde käigus suure kogemuse.

"Vene piir oli kohe kõrval ja mõnes kohas oli ka okastraataed, nii et mehed pidid väga täpselt langetama, et puud ei kukuks Vene poole peale. Kindlasti oli siin hästi mägine, nad said ikka väga hea kooli," selgitas Võlli.

Kuigi kagupiir saab ametlikult puhastatud, jätkab riik siiski läbirääkimisi veel kahe maaomanikuga, kellega pole senini kokkuleppele jõutud.

"Seal on teisi tükke ka, aga teiste tükkidega mul ei ole probleeme olnud. Ühe tükiga on porbleem selles, et nad tahavad samasuguse hinnaga võtta ära ka selle maa, kus on elumaja peal ja elumaja eest läheb tara, mida nad hakkavad kasutama," rääkis maaomanik Hans Toode.

Politsei- ja piirivalveameti sõnul ei kiirusta nad selles olukorras alustama sundvõõrandamise protsessi.

"Meie eesmärk on jõuda ikkagi omanikega kokkuleppele ja me peame ikkagi veenduma selles, et kõik läbirääkimiste võimalused on ammendunud," ütles PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.

Tema sõnul on nende järgmiseks eesmärgiks jõuda lõpusirgele projekteerimistöödega ning teha ära kõik eeltööd, et alustada piiri lõpliku väljaehitamisega.

"On vaja teid rajada, on vaja sildu rajada, et ka ehitusmasinad pääseksid ehitama. Töid on väga palju, väga erinevaid, neid on samaegseid, nii et tegutseme suure jõuga," ütles Neider-Veerme.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: