Kagupiiri puhastamine jõuab lõpule ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Tauno Tõhk/Riigikantselei

Homme jõuab lõpule ajutise kontrolljoone puhastamine Kagu-Eestis, mis tähendab, et puhtaks on tehtud 136 kilomeetrit Eesti-Vene ajutist piiririba. Eesti-Vene ajutise kontrolljoone alla jäävate eramaade osas pole riik saanud senini kokkulepet kahe maaomanikuga.

Miikse külas lõpevad teisipäeval kahe aasta eest alguse saanud kagupiiri raadamistööd, mis tähendab, et maha on võetud 366 hektarit metsa ning välja on toodud peaaegu 29 000 tihumeetrit puitu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Puidumüügist saadava tulu eest oleme saanud ära raadatud 136,5 kilomeetrit riigipiirt. Kuna me nüüd lõpetame ära, siis võibki öelda, et meil ei olnudki vaja lisavahendeid," rääkis RMK kagu regiooni juht Raivo Võlli.

Riigipiiri raadamistööd läksid maksma 1,3 miljonit eurot. Kulukaimaks tegevuseks osutus piiri puhastamisel kändude freesimine.

Keskmiselt on puhastatud piiriala10 meetri laiune, ent on ka kohti, kus see ulatub 300 meetrini.

Kokkuvõtvalt tõdes Võlli aga, et alltöövõtjad, keda oli kagupiiril kuus, said nende puhastööde käigus suure kogemuse.

"Vene piir oli kohe kõrval ja mõnes kohas oli ka okastraataed, nii et mehed pidid väga täpselt langetama, et puud ei kukuks Vene poole peale. Kindlasti oli siin hästi mägine, nad said ikka väga hea kooli," selgitas Võlli.

Kuigi kagupiir saab ametlikult puhastatud, jätkab riik siiski läbirääkimisi veel kahe maaomanikuga, kellega pole senini kokkuleppele jõutud.

"Seal on teisi tükke ka, aga teiste tükkidega mul ei ole probleeme olnud. Ühe tükiga on porbleem selles, et nad tahavad samasuguse hinnaga võtta ära ka selle maa, kus on elumaja peal ja elumaja eest läheb tara, mida nad hakkavad kasutama," rääkis maaomanik Hans Toode.

Politsei- ja piirivalveameti sõnul ei kiirusta nad selles olukorras alustama sundvõõrandamise protsessi.

"Meie eesmärk on jõuda ikkagi omanikega kokkuleppele ja me peame ikkagi veenduma selles, et kõik läbirääkimiste võimalused on ammendunud," ütles PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.

Tema sõnul on nende järgmiseks eesmärgiks jõuda lõpusirgele projekteerimistöödega ning teha ära kõik eeltööd, et alustada piiri lõpliku väljaehitamisega.

"On vaja teid rajada, on vaja sildu rajada, et ka ehitusmasinad pääseksid ehitama. Töid on väga palju, väga erinevaid, neid on samaegseid, nii et tegutseme suure jõuga," ütles Neider-Veerme.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: