Riigipiiriseadus, kus sätestatakse piiririba laiuseks kuni kümme meetrit, on aastast 1994, mil nähti seda, et piiriribale peab mahtuma mahamärgitud piir ja patrullrada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Keegi ei osanud 1994. aastal mõelda selle peale, et me 21. sajandil ehk aastal 2018 oleme nii tehnoloogilised nagu täna. Nüüd projekteerimine näitas meile väga selgelt kätte, et nii efektiivseks ehitamiseks kui ka kvaliteedi saavutamiseks meil sellest ei piisa, et me saame ainult kümnel meetril liikuda," selgitas PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.

"Ega väga palju üle 40 meetri seda piiririba ikkagi ehitada ei tule. Kui laias laastus öelda, siis 20 meetrit võiks olla see, kuhu mahuks ära piirimärgistamine, patrulltööd, vajalikud aiad ja siis oleks vaja veel ohutustooni. Võtame lihtsa näite - et ei kukuks metsast puud aia peale, ei kukuks valvetehnika peale," rääkis siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juht Janek Mägi.

Tõdemus, et tegelikkuses on vaja piiririba väljaehitamiseks märksa rohkem maad, kui maaomanikelt esialgu küsitud, ei rõõmusta ka seaduseloojaid endid, sest see tähendab taas keeruliste läbirääkimiste algust maaomanikega.

Kokku on neid maaomanikke, kelle maad jäävad piiririba alla, 110. Nende seas on kaks maaomanikku, kes pole siiani nõus maad riigile eraldama, kuid on ka neid, kes ütlevad, et eelnev koostöö oli väga hea ning on tehinguga igati rahul. Samas on ka neid, kes nii rahul pole.

"Päris pettunud pole, aga ega ta kõige parem tehing ei olnud. Võitjaks jäi ikka riik," märkis maaomanik Kuldar Laanelind.

"Noo, mis on vaja, see on vaja, selle vastu ei ole meil kellelgi midagi. Mina ei saanud mitte midagi, ma sain ainult hirmsat moodi vihastada," rääkis maaomanik Andrus Karing, kellelt võeti kokku üle 0,6 hektari metsamaad.

Sellesse, et riik võib maad veel juurde küsida, mehed hästi ei suhtu.

"Piiri turvamiseks väga võimalik, et see võib juhtuda, aga seda protsessi küll ei tahaks enam uuesti ette võtta," sõnas Laanelind.

"Kui laiaks nad selle piiri tahavad ajada üldse? Tallinnani välja või?" küsis Karing.

Kelle käest ja kui palju täpselt maad juurde vajatakse, ei ole veel teada. Praegu on seaduseelnõu läbinud esimese lugemise, tehtud on kõik muudatusettepanekut ning seadus ootab teist lugemist.

Janek Mägi tõdes "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et maa juurdeostmisega võib inimestele sekeldusi juurde tekkida. Samas kinnitas ta, et enamik inimesi on riigile vastu tulnud ning mõistavad olukorda.

"11 katastriüksuse osas on juba eelläbirääkimisi alustatud ja on tellitud ka mõõdistamine ja hindamine, aga lähiajal hakkavad läbirääkimised," sõnas ta.

Mägi selgitas, et praegu on kogu piiriprojekti peale planeeritud kokku üle 70 miljoni euro. Seda, kui palju maa juurdeostmine piiririba ehitust kallimaks muudab, ei osanud Mägi täpselt öelda.

"Kui mõtleme maa juurdeostmist, siis praegu seda pannakse alles loodusesse ja meie hinnangul 130 kilomeetri peale tuleb võib-olla juurde osta umbes 100 kuni 200 hektarit, mida ei ole väga palju. Maa hindamist ei ole veel läbi viidud. Tänaseks oleme maid võõrandanud suurusjärgus 300 000 euro eest," rääkis ta.

Mägi kinnitas, et kõik seni idapiirile paika pandud piiripostid jäävad oma kohale. Samuti ei ole vaja tema sõnul igalt poolt hakata metsa raadama.