Riigikohus peab haldusreformi seadust põhiseadusvastaseks vaid ühinemiskulude ülempiiris ({{commentsTotal}})

{{1482218896000 | amCalendar}}

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas kehtetuks haldusreformi seaduse osas, millega valitsuse seatud ühinemiskulude ülempiir on 100 000 eurot, kuid muus osas haldusreformi seadus põhiseadusega vastuollu ei lähe.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et 26 omavalitsuse üksuse vaidlustatud sätetest on põhiseaduse vastane ja tunnistas kehtetuks vaid haldusreformi seaduse § 24 lõike 1, millega valitsuse algatatud ühinemiskulude ülempiir on 100 000 eurot.

"Kui riik paneb kohustuse, siis tuleb kaasa anda ka rahakott," ütles riigikohtu esimees Priit Pikamäe otsust selgitades.

Riigikohus märkis, et kuna haldusterritoriaalse korralduse muutmine on riigielu küsimus, siis peab vastavalt põhiseadusele sellega seotud kulud täies ulatuses kandma riik ning muus osas jäid omavalitsuste taotlused rahuldamata.

Riigikohus on seisukohal, et põhiseaduse järgi võib muuta omavalitsuste piire, kui see ei toimu meelevaldselt. Samuti on haldusterritoriaalse korralduse muutmine ette nähtud seaduses ning korrakohaselt vastu võetud ja mis on hoolimata sätete keerukusest ka piisavalt mõistetavad.

Kolleegiumi kinnitusel pole 5000 elaniku kriteerium ainus, mida haldusterritoriaalse korralduse muutmisel arvestada tuleb ning seadus võimaldab valitsusel jätta alla 5000 elanikuga omavalitsusüksus ühendamata, kui selleks on kaalukad põhjused.

Kolleegium leidis, et haldusreformi seaduses sätestatud tähtajad on lühikesed, kuid mitte ebapiisavad, et omavalitsusüksused saaksid teha ühinemise jaoks vajalikud toimingud, sealhulgas volikogude 2017. aasta valimistega seotud toimingud.

Samuti on riigikohtu kinnitusel omavalitsusüksustel võimalik esitada valitsuse algatatud ühinemise kohta põhjendatud arvamus ning see tagab neile põhiseadusega sätestatava ärakuulamisõiguse.

Riigikohus tõdes, et kuna haldusterritoriaalne reform toimub vahetult enne kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi 2017. aastal, siis võib see tekitada põhiseaduslikke probleeme valijatele ja valitavatele, kuid nende õiguste kaitseks ei saa omavalitsusüksused riigikohtusse pöörduda.

Kolleegium leidis, et vastuolu põhiseadusega pole ka selles, et omavalitsusüksusi koheldakse ühinemiste rahastamisel erinevalt ning olenevalt sellest, kas ühinemise algatavad omavalitsusüksuste volikogud või valitsus.

Riigikohtu hinnangul on selline kohtlemine põhiseaduspärane ja selleks, et soodustada omavalitsusüksuste volikogusid ühinemist algatama.

Riigikohtu otsust näeb siit.

Kolm riigikohtunikku esitasid konkureeriva arvamuse

Kolm riigikohtunikku esitasid konkureeriva arvamuse, kuid nõustusid kohtuotsuse resolutsiooniga.

Riigikohtunik Jüri Põllu konkureerivat arvamust põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusele näeb siit.

Riigikohtunik Indrek Koolmeistri konkureerivat arvamust põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusele näeb siit.

Riigikohtunik Jaak Luige eriarvamust põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusele näeb siit.

Riigikohtu esimehe selgitus

Pikamäe sõnul sätestab põhiseadus, et Eesti on korralduselt ühtne riik ning selle haldusjaotuse kehtestab seadusandja ehk riigikogul on väga suur otsustusruum kujundada Eestis haldusterritoriaalset korraldust ja seda ka muuta.

"See tähendab ka seda, et parlament on suverräänne, millisel viisil omavalitsusreformi läbi viia," märkis ta.

Tema sõnul ei tohi riigikogu oma otsustes olla meelevaldne ning see on ka ainus piirang.

"Näiteks ei tohi riigikogu haldusterritoriaalseid küsimusi otsustada poliitilistest vaadetest lähtuvalt," märkis Pikamäe.

Pikamäe kinnitusel ei pea seadusandja pärast riigikohtu otsust haldusreformi suhtes midagi ette võtma, kuna riigikohus seda põhiküsimustes ei muutnud.

Haldusreformi seaduse vastu läksid kohtusse 26 omavalitsuse üksust

Riigikohtult taotlesid haldusreformi seaduse põhiseadusele vastavuse kontrollimist 26 kohaliku omavalitsuse üksust, mis leidsid, et haldusreformi seadus rikub kohalikule omavalitsusele põhiseadusega ette nähtud tagatisi.

Esimene on Kõpu vallavolikogu taotlus, teine Juuru ja Tõstamaa vallavolikogude taotlus ning kolmas Abja, Emmaste, Haaslava, Illuka, Järvakandi, Kambja, Karksi, Kullamaa, Kõo, Käina, Leisi, Luunja, Lüganuse, Mäetaguse, Nõo, Pala, Pöide, Pühalepa, Rakke, Tudulinna, Vaivara ja Ülenurme vallavolikogude ning Loksa linnavolikogu taotlus.

Kohalikud omavalitsused vaidlustasid haldusreformi seaduse sundühendamist puudutavate sätete kooskõla kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse, individuaalse õigussubjektsuse garantii, ärakuulamise nõude, finantsgarantii ja üksuste võrdse kohtlemise nõudega ning demokraatia ja õigusselguse põhimõtetega.

Juuru ja Tõstamaa vallavolikogud palusid taotluse ühes alternatiivis tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks haldusreformi seadus tervikuna.

 

Toimetaja: Marek Kuul



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: