Riigikogu võttis 9. aprillil 2025 vastu kirikute ja koguduste seaduse, mille president jättis 24. aprilli 2025. aasta otsusega välja kuulutamata.

Riigikogu võttis 18. juunil 2025 seaduse muudetud kujul uuesti vastu, kuid president jättis 3. juuli 2025. aasta otsusega ka selle välja kuulutamata ja tegi riigikogule ettepaneku seadust veelkord arutada ning viia see kooskõlla põhiseadusega.

Riigikogu võttis kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse 17. septembril 2025 muutmata kujul uuesti vastu. Seejärel esitas president 3. oktoobril 2025 riigikohtule taotluse tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.

Kuna riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil tekkisid põhimõttelist laadi erimeelsused presidendi taotluse osas, andis kolleegium tänavu veebruaris kohtuasja lahendamiseks üle üldkogule, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. 

Riigikogus tehtud seadusemuudatusega soovitakse tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Seadus puudutas eeskätt Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut (varem Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik), kel tuleks öelda lahti Vene õigeusu kirikust. 

13. aprillil avalikustatud kaitsepolitseiameti aastaraamatus kirjutatakse, et ehkki uue nime võtnud ja põhikirjas mõned muudatused Eesti Kristlik Õigeusu Kirik püüab end näidata iseseisva ja otsustava kirikuna, juhib selle tegevust endiselt Vene õigeusu kirik. Viimane aga teeb endiselt koostööd Venemaa jõuametkondadega, märkis kapo.

Mullu said julgeolekuohu tõttu Schengeni sissesõidukeelu või Eestisse sissesõidukeelu kuus Eesti Kristlik Õigeusu Kiriku vaimulikku, tänavu üks.