Saksa politsei on saanud Berliini rünnaku kohta rohkem kui 500 vihjet, otsitakse tuneeslasest noormeest ({{commentsTotal}})

{{1482316768000 | amCalendar}}

Saksamaa politsei teatel on nad saanud esmaspäevaõhtuse Berliini veokirünnaku kohta rohkem kui 500 vihjet, mida kõiki analüüsitakse. Teisipäeval lasti prokuratuuri loal vabadusse esialgu kinni peetud pakistanlasest varjupaigataotleja, sest võimud jõudsid lõplikult veendumusele, et tegu pole isikuga, kes Berliini jõuluturul inimesi veokiga rammis. See omakorda tähendab, et rünnaku sooritaja on endiselt jooksus ning terrorioht seega endiselt väga kõrge. Politsei on tuvastanud uue kahtlustatava, keda otsitakse taga - meedia väitel on tegu asüülitaotlejast tuneeslasega.

Hetkel on Berliini jõuluturu rünnakuga seoses teada järgmised asjaolud:

* Keegi hetkel veel teadmata isik sõitis esmaspäeva õhtul kella 21 paiku Berliinis Breitscheidplatzi jõuluturul viibinud inimeste pihta:

* hukkus 12 inimest;

* vigastada sai 48 inimest, kellest 14 on raskes seisundis. 24 inimest on aga juba haiglast koju pääsenud;

* politsei hinnangul on tegu terrorirünnakuga;

* ründaja võib olla endiselt liikvel ning ta võib olla relvastatud. Võimalik, et tulekul on veel rünnakuid;

* veoauto on pärit Poolast ning kuulub sealsele transpordiettevõttele. Sõiduk asus Lääne-Poolast Berliini poole teele esmaspäeva pärastlõunal;

* Ohvritest kuus on Saksamaa kodanikud. Üks ohvritest on aga 37-aastane Poola kodanik, kes oli veoauto algne juht. Politsei kinnitusel oli ta maha lastud;

* Teisipäeva õhtul võttis Berliini rünnaku eest vastutuse äärmusrühmitus ISIS.

* Kolmapäeval kinnitas siseminister Thomas de Maizière, et politseil on uus kahtlustatav, keda otsitakse taga.

Olulised küsimused, mis pole veel vastust saanud:

* Rünnaku sooritaja isik pole teada. Esmaspäeva õhtul kinni peetud 23-aastane pakistanlane eitas oma seotust ning ka politsei jõudis üsna pea veendumusele, et kinnipeetava näol
polnud tegu süüdlasega. Mees vabastati;

* rünnakuga seotud isikute arv pole teada ehk süüdlasi võib olla rohkem kui üks. Spiegeli andmetel otsib politsei praegu eelkõige üht tuneeslasest noormeest, kelle dokument olevat leitud rünnakuks kasutatud veoautost;

* rünnaku põhjust hetkel veel ei teata. Islamiäärmuslik motiiv on võimalik, kuid politseil pole selle kohta kindlaid tõendeid. ISIS-e avaldus pole iseenesest veel tõend, sest terroriorganisatsiooni taktika ongi võimalikult paljude rünnakute eest vastutus võtta;

* politsei ei tea, kas rünnaku sooritamiseks saadi juhiseid kuskilt mujalt;

* täpsed andmed välismaalastest ohvrite kohta puuduvad. Eesti ja Soome välisministeerium on kinnitanud, et praeguste andmete kohaselt nende kodanikke ohvrite seas pole.

Saksa uurijad on praegu veel optimistlikud ja usuvad, et neil õnnestub süüdlane peagi kinni saada. Saksamaa politseinike ametiühingu esindaja André Schulz on öelnud, et muuhulgas kasutatakse DNA-proove ja sõrmejälgi, samuti GPS-i ja mobiilside andmeid. "Meil on palju meetodeid, kuidas see isik kätte saada," rõhutas Schulz, vahendasid The Guardian, The Local jt.

Ajalehe Bild allikate sõnul viitavad kõik märgid sellele, et veoki algseks juhiks olnud 37-aastane poolakas Łukasz Urban oli veoki kaaperdajaga võidelnud, sest mehe pussitamis- ja tulistamishaavadega surnukehalt leiti võitluse jälgi.

Jõuluturgude juurde püstitatakse teetõkkeid

Kuna rünnaku sooritaja on tõenäoliselt endiselt vabaduses ning terrorioht Euroopas on laiemalt pühadeperioodil kõrge, asusid Saksa võimud rakendama jõuluturgude lähistel tugevdatud turvameetmeid.

Näiteks piiratakse jõuluturud teetõketega, mis peaksid analoogsete veokirünnakute eest kaitsma.

Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Saksamaal ja Prantsusmaal, on julgeolekuorganid viimasel ajal hoiatanud, et islamiäärmuslastest terroristid kavandavad pühadeperioodil rünnakuid. Erilise tähelepanu alla olevat sihtmärkidena võetud just nimelt erinevad jõuluturud.

Alles eelmisel nädalal teatasid Saksa võimud, et suutsid üht sellist terrorirünnakut - täpsemalt pommiplahvatust - ennetada.

Veoauto kasutamine aga tuletab meelde suvel Prantsusmaal Nice'is aset leidnud terrorirünnakut. Prantsusmaa võimud teatasid esmaspäeva õhtul, et jõuluturgudel võetakse kasutusele varasemast veelgi suuremad turvameetmed.

Rünnaku eest võttis vastutuse ISIS

Äärmusrühmitus ISIS andis teisipäeva õhtul oma häälekandjaks oleva uudisteagentuuri Amaq vahendusel teada, et võtavad vastutuse Berliini terrorirünnaku eest.

Samas on olnud juba pikemat ISIS-e strateegiaks võtta vastutus võimalikult suure hulga terrorirünnakute eest ja seega ei saa avalduse põhjal veel järeldada, kas rünnaku sooritaja ja terroriorganisatsiooni vahel oli ka mingeid reaalseid sidemeid või oli tegu vaid ISIS-est innustust saanud üksiküritaja(te)ga.

Uudisteagentuuri AFP ülevaade käesoleval aastal Saksamaal toimunud terrorijuhtumitest: 

Spiegel: politsei otsib rünnakuga seoses noort tuneeslast

Spiegeli andmetel otsivad Saksa politseinikud praegu taga üht Tuneesiast pärit noormeest, kelle dokument leiti rünnakuks kasutatud veoauto juhiistme alt. Kahtlusalust otsitakse üle kogu Euroopa Schengeni riikides.

Saksa prokuratuuri teatel otsitakse taga Anis Amrit. Mees on sündinud 1992. aastal Tataouine'is. Varem teatati, et ta kasutab erinevaid valenimesid.

Ajaleht B.Z. kirjutab oma allikatele viidates, et politseinike hinnangul võib põgenema pääsenud terrorist olla vigastatud.

Ajaleht Bild väitis, et nimetatud tuneeslane on politseile juba varasemast tuttav isik ning teda on peetud seotuks mingi islamistliku võrgustikuga.

Süddeutsche Zeitungi andmetel oli tuneeslane taotlenud Saksamaal varjupaika ning saanud ka ajutise riigis viibimise loa, lähiajal pidi tema suhtes tehtama ka otsus varjupaiga andmise või sellest keeldumise asjus.

Saksamaa siseminister Thomas de Maizière kinnitas hiljem, et Berliini rünnaku puhul on politseil uus kahtlustatav, keda otsitakse taga. Minister täpsustas, et hetkel käsitletakse teda kui kahtlustatavat, mitte aga ilmtingimata kui tegelikku ründajat.

Ajakirjanduses levivaid väiteid, et kahtlustatava näol on tegu asüülitaotlejast tuneeslasega, ta siiski ei kinnitanud.

Arvatakse, et kahtlusalune võib praegu asuda riigi lääneosas ning otsingud on keskendunud piirkonnale, mis asub Hollandi piiri lähedal. Uurijad ei tea, kas ründaja tegutses üksi, või olid tal ka kaaslased, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tuneesia raadio Mosaique teatas kolmapäeval, et kahtlusaluse isa ja julgeolekuallikate sõnul lahkus mees Tuneesiast seitse aastat tagasi illegaalse immigrandina. Raadio andmetel viibis ta neli aastat Itaalias vanglas, süüdistatuna koolimaja süütamises.

Isa sõnul lahkus mees Saksamaale aasta eest.

Raadio teatas oma veebilehel ka seda, et julgeolekuallikate sõnul on kahtlusalune Anis Amri, kes on pärit Tuneesia keskosast Oueslatiast.

Saksamaa pakub 100 000 eurot vaevatasu

Saksamaa pani kolmapäeval välja kuni 100 000 euro suuruse vaevatasu info eest, mis viib kahtlusaluse arreteerimiseni.

Föderaalprokuratuur (GBA) teatas, et Amri tagaotsimine käib kõigi Saksamaa liidumaade politseijõududega.

"Anis Amri on 178 cm pikkune ja kaalub umbes 75 kg. Tal on mustad juuksed ja pruunid silmad. Hoiatus: ta võib olla vägivaldne ja relvastatud!" kirjutab prokuratuur pressiteates.

GBA avalikustas oma veebilehel ka kaks fotot Amrist.

Kahtlusaluse suhtes välja antud vahistamisorder:

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: