Berliini terrorist lasti Itaalia politseinike poolt Milanos maha ({{commentsTotal}})

{{1482487162000 | amCalendar}}

Itaalia politsei teatas reedel, et Berliini terrorirünnakus kahtlustatav tuneeslasest noormees Anis Amri hukkus tulevahetuses Milano politseiga. Hiljem teatasid nii Itaalia siseminister Marco Minniti kui ka Saksa prokuratuur, et Milanos maha lastud mees on ilma mingi kahtluseta Amri.

Vastasseis sai alguse, kui öösel kohaliku aja järgi kella 3.30 paiku märkas Amrit Sesto San Giovanni raudteejaama lähistel liikunud politseipatrull, vahendasid Reuters, Yle ja "Aktuaalne kaamera".

Kui korrakaitsja küsis Amrilt isikut tõendavat dokumenti, haaras noormees relva ning avas tule. Tulevahetuses sai üks politseinik haavata, Amri ise aga lasti maha.

Allikas justiitsministeeriumis kommenteeris, et Itaalia politseil oli andmeid, et Amri võib piirkonnas olla. Milano politseiülem Antonio de Iesu selgitas aga hiljem, et Amrit tabanud politseinikud olid tavapäraselt patrullimas ning mingit eelinformatsiooni neil Amri linnas viibimise kohta polnud. 

"Rutiinse politseikontrolli käigus püüti peatada kahtlast isikut Milano Sesto San Giovanni kandis kella 3 paiku öösel. Peatumiskäsu peale avas isik kohe tule ning haavas politseitöötajat, kes palus tal isikutunnistust näidata," rääkis Itaalia siseminister Marco Minniti.

Nüüdseks on ka selgunud, et Amri saabus rongiga Milanosse Prantsusmaa kaudu. Prantsusmaalt sõitis ta kaugrongiga Torinosse ning edasi linnalähirongiga Milanosse. Juurdluse huvides siiski tagaotsitu täpsemat marsruuti ja tema põgenemise detaile ei avalikustata.

Amri tundis Itaaliat hästi, sest just sinna saabus ta pärast araabia kevade rahutusi 2011. aastal. Peagi sattus ta vanglasse süütamiste, varguste ja väljapressimise eest. Halva käitumise pärast viidi ta järjest karmima korraga vanglaisse, pärast kolme ja poolt aastat pääses ta siiski vabadusse. Saksamaale liikus Amri möödunud aastal.

Amri isik tuvastati surnukehalt võetud sõrmejälgede alusel.

Haavata saanud politseiniku vigastused pole eluohtlikud.

Saksamaa föderaalprokuratuur kinnitas hiljem, et Milanos hukkunud mees on tõepoolest Anis Amri.

Prokurör Peter Frank rõhutas, et kahtlustatava võimalik hukkumine ei lõpeta kriminaalmenetlust - eelkõige tuleb välja selgitada, kas ründajal oli kaasosalisi.

Ründaja kutsus ISIS-e toetajaid üles kätte maksma

Äärmusrühmitus ISIS, kes oli enda sõnul jõuluturu rünnaku taga, tunnistas Amri hukkumist. "Berliini rünnakute toimepanija viis läbi teise rünnaku Milanos Itaalia politsei vastu ja sai tulevahetuses surma," märkis rühmitus oma uudisteagentuuri Amaq vahendusel.

Anis Amri vandus Amaqi lehele postitatud videos truudust ISIS-e liidrile Abu Bakr al-Baghdadile ning kutsus ISIS-e toetajaid üles maksma kätte "moslemeid pommitavatele ristisõdijatele".

"Minu sõnum ristisõdijatele, kes pommitavad iga päev moslemeid - nende veri ei ei ole valatud asjata. Me oleme rahvas nende selja taga ja me maksame nende eest kätte," ütles ta.

"Ma kutsun üles oma moslemitest vendi kõikjal Euroopas tapma ristisõdijatest sigu, iga inimest enda võimekuse ulatuses," lisas ta.

Minister: terrorioht Saksamaal püsib kõrgel

Saksamaa siseminister Thomas de Maiziere ütles, et kuigi Anis Amri on tapetud, püsib terrorismioht Saksamaal kõrge.

"Tagaotsimise lõpplahendus ei muuda paraku terroriohu taset Saksamaal - see püsib kõrgel ja võimud on valvel," rääkis ta pressikonverentsil.

De Maiziere ütles, et arutab justiitsministri Heiko Maasiga, milliseid muudatusi on vaja rünnaku järel teha. Samas rõhutas ta, et on juba teinud ettepanekuid migrantide väljasaatmisreeglite muutmiseks.

"Ma jätan endale õiguse teha edasisi ettepanekuid, et muuta Saksamaa veel ohutumaks," ütles ta.

Merkel: eitava vastuse saanud varjupaigataotlejad tuleb kiiremini välja saata

Kantsler Angela Merkel ütles, et Saksamaa tahab kiirendada eitava vastuse saanud tuneeslaste väljasaatmist.

Merkeli sõnul ütles ta Tuneesia presidendile Beji Caid Essebsile telefonivestluses, et tema valitsus tahab kiirendada varjupaigataotlejate väljasaatmist ja suurendada väljasaadetavate arvu.

Kantsleri sõnul tõstatas jõuluturu rünnak palju küsimusi ning tema valitsus võtab kasutusele julgeolekut parandavad meetmed.

"Me oleme teinud sel aastal edusamme väga tähtsas küsimuses, mis puudutab nende Tuneesia kodanike väljasaatmist, kellel ei ole õigust Saksamaale jääda. Ma ütlesin Tuneesia presidendile, et me peame märkimisväärselt kiirendama väljasaatmisprotsessi ja suurendama tagasi saadetavate inimeste arvu," sõnas ta.

Varem teatas võimalikust märkamisest hoopis Taani politsei

Natuke aega varem oli hoopis Taani politsei teatanud, et riigi põhjaosas Aalborgis märgati meest, kes vastab Berliini jõuluturu veokirünnaku kahtlustatava Anis Amri tundemärkidele. 

Taani politsei andis oma Twitteri-kontol teada, et Aalborgi piirkonnas on käimas politseioperatsioon ning inimesed peaksid mainitud linnaosast eemale hoidma.

Samas on Amri väidetava liikumise kohta nii Saksamaa kui teiste riikide võimuorganitele laekunud suurel hulgal vihjeid, mis ei saa mingil juhul samaaegselt tõele vastata.

Saksa politseinikud uskusid, et mees redutab veel Berliinis

Saksa meedia andmetel aga uskusid sealsed õiguskaitseorganid veel äsja, et Amri viibib endiselt Berliinis.

Samuti on teada, et ta jäi politsei valvekaamera vaatevälja vahetult pärast esmaspäevast rünnakut.

Täpsemalt nägid korrakaitsjad teda Moabiti linnaosas asuva mošee juures, kuid kuna ta sellel hetkel polnud veel mingil moel tagaotsitav, siis teda kinni ei peetud. Kui neljapäeva hommikul mošees läbiotsimine korraldati, Amrit sealt igatahes ei leitud. 

Ajaleht Tagesspiegeliga rääkinud allikad politseis kinnitasid, et nende hinnangul viibi kahtlustatav terrorist endiselt Berliinis ja üritab madalat profiili hoida. Alust selleks arvamuseks annab muuhulgas asjaolu, et tõenäoliselt on Amri haavatud.

Prokuratuur ja politsei pole neid väiteid hetkel veel ametlikult kommenteerinud.

Saksa föderaalprokuratuuri pressiesindaja teatas neljapäeva õhtul, et Berliini jõuluturule rahva hulka sõitnud veokist saadud kohtuekspertiisi tõendid viitavad, et kahtlusalune Anis Amri juhtis sõidukit.

Amri on Euroopa võimuorganitele tuttav isik

Nii Saksamaa kui ka mõne teise lääneriigi võimude jaoks oli Amri näol tegu juba tuttava isikuga. Reedest uudist arvestades on oluline asjaolu see, et noormees on varem viibinud Itaalia kinnipidamisasutustes ning tema pere sõnul olevat ta just seal radikaliseerunud.

Kodumaalt lahkus Amri seitse aastat tagasi ning Saksamaale saabus ta 2015. aasta juulis. Seal esitas ta varjupaigataotluse, mis hiljem käesoleva aasta juulis tagasi lükati. Paraku ei õnnestunud Saksamaa ametnikel teda veel riigist välja saata, sest tal ei olnud kaasas isikut tõendavaid dokumente ning Tuneesia võimud seadsid alguses kahtluse alla, kas üleüldse on tegu nende kodanikuga. Lõpuks siiski jõudsid ka Tuneesia võimud veendumusele, et tegu ikkagi on Tuneesia kodanikuga, ning mehe Tuneesiasse saatmiseks vajalikud dokumendid saabusid Saksamaale kolmapäeval - ehk kaks päeva pärast Berliini rünnakut.

Nüüdseks on selgunud, et võimudega on Amril olnud probleeme juba pikemat aega ning juba enne Saksamaale saabumist.

Näiteks mõisteti ta kodumaal tagaselja viieks aastaks vangi vägivaldse röövi eest ning hiljem viibis neli aastat Itaalia vanglas, kus kandis karistust süütamise eest.

Saksamaa võimude tähelepanu pälvis ta käesoleva aasta alguses, kui teda hakati kahtlustama selles, et ta "kavandab tõsist vägivallategu riigi vastu". Jaanuaris lisati ta riiklikusse nimekirja, kus on kõik isikud, keda Saksa võimud terrorismikahtluse tõttu salaja jälgivad. Käesoleva aasta septembrini kuulati pealt ka tema telefonikõnesid.

Ajalehe New York Times andmetel oli Amri ka USA lennukeelunimekirjas, oli otsinud internetist informatsiooni pommi valmistamise kohta ning oli vähemalt ühekorra olnud kontaktis äärmusrühmitusega ISIS.

Saksa julgeolekuteenistused on üha suurema surve all

Saksamaa julgeolekuteenistused on üha suurema surve all selgitamaks, miks tuneeslasest mees, keda oli juba kuid salaja jälgitud ning kelle puhul oli märgatud mitmeid seoseid islamiäärmuslastega, õnnestus väidetavalt ikkagi korraldada esmaspäeval Berliini jõuluturul 12 inimelu nõudnud veokirünnak.

24-aastase Tuneesia kodaniku Anis Amri kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärus, lisaks on võimud pannud tema tabamiseni viiva informatsiooni eest välja 100 000 euro suuruse preemia.

Mehe tabamise teeb keerulisemaks ka see, et väidetavalt on ta Euroopas viibimise jooksul kasutanud vähemalt kuut valenime ning esinenud kolme erineva riigi kodanikuna.

Peamine asjaolu, mille alusel võimud Amrit otsima hakkasid, on see, et tema varjupaigataotlust puudutavad dokumendid leiti rünnakuks kasutatud veoauto juhiistme alt.

Amri perekond kutsus üles teda alistuma. Abdelkader Amri sõnul on ta kindel, et vend on süütu, kuid "kui ei ole, siis see on pere jaoks suur häbi".

Rünnak sai alguse, kui esmaspäeva õhtul kella 21 paiku sõitis veoauto Berliinis Breitscheidplatzi jõuluturul viibinud inimeste pihta. Hukkus 12 ja sai viga ligi 50 inimest. Politsei hinnangul oli tegu terrorirünnakuga ning hiljem võttis selle eest vastutuse äärmusrühmitus ISIS.

Rünnakust on olemas ka videomaterjali, näiteks uudisteagentuur Reuters avaldas mööduva takso pardakaamera poolt filmitud video. 

 

 

 

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: