Valitsus kinnitas seitsme ühendvalla tekke ({{commentsTotal}})

Valitsus kinnitas täna seitsme ühendvalla tekke. Suurim neist on 32 000 elanikuga Saaremaa vald. Ühinemisnõustaja Rivo Noorkõiv prognoosis, et 213 omavalitsusest jääb tuleva aasta alguseks alles umbes sada omavalitsust, millest 25 võib ees oodata sundliitmine.

Seitse uut omavalitsust on Elva, Saaremaa, Rakvere, Tapa, Valga, Viljandi ja Vinni vald. Koos nendega on valitsus tänaseks kinnitanud 12 uut kohalikku omavalitsust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valitsus plaanib järgmistel istungitel kinnitada veel vähemalt 29 uut omavalitsust, ütles riigihalduse minister Mihhail Korb ja lisas, et neid tuleb veel, sest mitu omavalitsust veel lihvib ühinemislepinguid. 25 omavalitsuses pole üksi jätkamiseks nõutavat 5000 elanikku ja need ei soovi ka kellegagi ühineda.

"Tulevikus vastavalt haldusreformi seadusele nende osas tuleb vabariigi valitsusel midagi ette võtta ehk teha ettepanekud kellega nad võivad ise läbi rääkida ühinemises ja hiljem teha lõplik otsus, kellega need ühendada," sõnas minister Korb.

Seega võivad mitmed ühinemisest loobunud naabervallad end uuel aastal taas läbirääkimiste laua tagant leida. Nii võib minna näiteks neil Harjumaa ja Läänemaa valdadel, kes pidasid pikki läbirääkimisi, ent lõpuks viimsel hetkel loobusid.

Nii otsustas näiteks 12-liikmeline Keila vallavolikogu kolmapäeval 10 häälega loobuda ühinemisest Paldiski linnaga. Selliseid juhtumeid on veel.

"Kui algul oldi väga entusiastlikud, siis teatud küsimustes hakati kas siis kiusu ajama või tülli minema - näiteks nime pärast, näiteks keskuse pärast," nentis ühinemisnõustaja Rivo Noorkõiv.

Noorkõiv lisas, et esialgu lausa suurvallana plaanitud Keila ümbruskonnale võis saatuslikuks saada Keila linna loobumine, sest ühinemisloogika eeldab keskust ja tema tagamaad. Sundliitmiste puhul võib nõustaja sõnul ette tulla ka valdade poolitamisi või mõne teise maakonna koosseisu sattumist.

"Neid tuleb. Et kui vaadata neid ka, kes on nüüd ära hüpanud viimasel hetkel, näiteks Puka vald, siis tõenäoliselt minu enda arusaamise järgi ja ka külaelanike soovid on, et Puka vald võiks minna tegelikult kolmeks," märkis ta.

Noorkõiv tunnistas, et omavalitsuste ühinemisprotsessis on talle meelehärmi teinud ajaloolistest nimedest uute kasuks loobumine.

"No näiteks ma arvan, et siin Lääneranna vald on täiesti uus nimi, mida ilmselt tuleb hakata ju siis turundama, kus see Lääneranna asub. Oleks võinud ju ka Lihula olla," arvas ühinemisnõustaja.

Otsustamisega viimasele hetkele jäämine võib saatuslikuks saada Kohila ja Juuru valdadele. Et vabatahtlikuks ühinemiseks on jäänud üks tööpäev, otsustasid need ühineda soovivad vallad küsida ajapikendust. Rahandusministeeriumist öeldi "Aktuaalse kaamera" toimetusele, et seadus seda ei võimalda.

Toimetaja: Laur Viirand



ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: