Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Valitsus kinnitas seitsme ühendvalla tekke

Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsus kinnitas täna seitsme ühendvalla tekke. Suurim neist on 32 000 elanikuga Saaremaa vald. Ühinemisnõustaja Rivo Noorkõiv prognoosis, et 213 omavalitsusest jääb tuleva aasta alguseks alles umbes sada omavalitsust, millest 25 võib ees oodata sundliitmine.

Seitse uut omavalitsust on Elva, Saaremaa, Rakvere, Tapa, Valga, Viljandi ja Vinni vald. Koos nendega on valitsus tänaseks kinnitanud 12 uut kohalikku omavalitsust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valitsus plaanib järgmistel istungitel kinnitada veel vähemalt 29 uut omavalitsust, ütles riigihalduse minister Mihhail Korb ja lisas, et neid tuleb veel, sest mitu omavalitsust veel lihvib ühinemislepinguid. 25 omavalitsuses pole üksi jätkamiseks nõutavat 5000 elanikku ja need ei soovi ka kellegagi ühineda.

"Tulevikus vastavalt haldusreformi seadusele nende osas tuleb vabariigi valitsusel midagi ette võtta ehk teha ettepanekud kellega nad võivad ise läbi rääkida ühinemises ja hiljem teha lõplik otsus, kellega need ühendada," sõnas minister Korb.

Seega võivad mitmed ühinemisest loobunud naabervallad end uuel aastal taas läbirääkimiste laua tagant leida. Nii võib minna näiteks neil Harjumaa ja Läänemaa valdadel, kes pidasid pikki läbirääkimisi, ent lõpuks viimsel hetkel loobusid.

Nii otsustas näiteks 12-liikmeline Keila vallavolikogu kolmapäeval 10 häälega loobuda ühinemisest Paldiski linnaga. Selliseid juhtumeid on veel.

"Kui algul oldi väga entusiastlikud, siis teatud küsimustes hakati kas siis kiusu ajama või tülli minema - näiteks nime pärast, näiteks keskuse pärast," nentis ühinemisnõustaja Rivo Noorkõiv.

Noorkõiv lisas, et esialgu lausa suurvallana plaanitud Keila ümbruskonnale võis saatuslikuks saada Keila linna loobumine, sest ühinemisloogika eeldab keskust ja tema tagamaad. Sundliitmiste puhul võib nõustaja sõnul ette tulla ka valdade poolitamisi või mõne teise maakonna koosseisu sattumist.

"Neid tuleb. Et kui vaadata neid ka, kes on nüüd ära hüpanud viimasel hetkel, näiteks Puka vald, siis tõenäoliselt minu enda arusaamise järgi ja ka külaelanike soovid on, et Puka vald võiks minna tegelikult kolmeks," märkis ta.

Noorkõiv tunnistas, et omavalitsuste ühinemisprotsessis on talle meelehärmi teinud ajaloolistest nimedest uute kasuks loobumine.

"No näiteks ma arvan, et siin Lääneranna vald on täiesti uus nimi, mida ilmselt tuleb hakata ju siis turundama, kus see Lääneranna asub. Oleks võinud ju ka Lihula olla," arvas ühinemisnõustaja.

Otsustamisega viimasele hetkele jäämine võib saatuslikuks saada Kohila ja Juuru valdadele. Et vabatahtlikuks ühinemiseks on jäänud üks tööpäev, otsustasid need ühineda soovivad vallad küsida ajapikendust. Rahandusministeeriumist öeldi "Aktuaalse kaamera" toimetusele, et seadus seda ei võimalda.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: