USA saadab häkkimisega seoses riigist välja 35 Vene diplomaati ({{commentsTotal}})

{{1483041064000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Pierre Albouy/Reuters/Scanpix

USA otsustas saata riigist välja 35 Vene diplomaati vastuseks Venemaa väidetavale sekkumisele USA presidendivalimistesse.

Samuti sulgeb USA kaks Venemaa luureinfo kogumiseks kasutatavat asutust Marylandis ja New Yorgis, vahendas BBC.

USA välisministeerium kuulutas 35 Washingtoni saatkonnas ja San Francisco konsulaadis töötavat Vene diplomaati persona non grata-ks, andes neile ja nende peredele aega 72 tundi USA-st lahkumiseks.

Venemaa valitsus vastab sanktsioonidele ilmselt USA diplomaatide väljasaatmisega.

Samuti on sanktsioonid kehtestatud üheksa GRU ja FSB üksuse ja isiku suhtes.

USA rahandusministeerium selgitas, et sanktsioonid kehtestati nende vastu, "kes on vastutavad valimiste protsessi või institutsioonide kahjustamise eest".

President Barack Obama ütles pressiteates, et "kõik ameeriklased peaksid olema ärevad Venemaa tegevuse pärast".

Ta nimetas sanktsioone"vajalikuks ja asjakohaseks vastuseks. Ta lisas, et vastusamme astutakse ka edaspidi.

"Need sammud järgnevad korduvatele hoiatustele, mille me oleme edastanud Vene valitsusele ning on vajalik ja asjakohane vastus jõupingutuste eest kahjustada USA huve, rikkudes rahvusvahelisi käitumisnorme," ütles Obama pressiteates.

President Barack Obama lubas juba varem astuda samme Venemaa suhtes, süüdistades Moskvat küberrünnakutes Demokraatliku Partei ja Hillary Clintoni presidendikampaania vastu.

Venemaa astub vastusamme

Venemaa on eitanud oma seotust küberrünnakutega.

Venemaa välisministeeriumi esindaja ütles, et USA sanktsioonid kahjustavad kahepoolsete sidemete taastamist, vahendas Interfax.

Vene föderatsiooninõukogu esimees Konstantin Kossatšov ütles uudisteagentuuri RIA vahendusel, et Vene diplomaatide väljasaatmise otsus esindab "poliitiliste laipade surmapiinu".

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et uued sanktsioonid kahjustavad Moskva ja Washingtoni suhteid. Peskov märkis konverentsikõnes ajakirjanikega, et president Vladimir Putin annab korralduse vastavateks vastumeetmeteks.

Peskovi sõnul kahtleb Moskva sanktsioonide tõhususes, kuna praegune USA president lahkub kolme nädala pärast ametist.

Peskovi sõnul pole Moskva kindel, et USA järgmine president Donald Trump uusi sanktsioone toetab.

Trump on varem väljendanud kahtlust seoses Venemaa vastu uute sanktsioone kehtestamisega.

USA kõrge ametnik tõdes konverentsikõnes ajakirjanikega, et Trump võib ametisse astudes Obama otsuse tagasi võtta ning lubada Vene luureametnikud uuesti riiki, kuid see oleks ebasoovitav.

Ametnik ütles, et ei ole põhjust uskuda, et Venemaa lõpetab sekkumise USA ja teiste riikide valimistesse.

"Me usume, et need sammud on tähtsad, kuna Venemaa ei kavatse lõpetada. Kõik viitab sellele, et nad sekkuvad demokraatlikesse valimistesse teistes riikides, sealhulgas mõnes meie Euroopa liitlasriigis," ütles ta.

USA esindajatekoja vabariiklasest spiiker Paul Ryan kommenteeris, et Venemaa on järjepidevalt püüdnud kahjustada USA huve ning Obama administratsiooni kehtestatud sanktsioonid on õige, kuid hiljaks jäänud samm.

"Kuigi tänane administratsiooni tegevus on hilinenud, siis see on sobiv viis lõpetada kaheksa aastat kestnud ebaõnnestunud poliitika Venemaaga. Ja see on musternäide selle valitsuse ebaefektiivsest välispoliitikast, mis on muutnud Ameerika maailma silmis nõrgemaks," ütles Ryan pressiteates.

Agentuuride sõnul on Venemaa kampaania kestnud kümme aastat

USA sisejulgeoleku ministeerium, riiklik luuredirektoraat ja FBI avalikustasid neljapäeval ka raporti Venemaa luureagentuuride kübertegevusest.

Obama selgitas, et USA avalikustab tehnilist informatsiooni seoses Venemaa kübertegevusega selleks, et "aidata võrgukaitsjatel USA-s ja välismaal tuvastada, leida ja tõkestada Venemaa ülemaailmset küberrünnakute kampaaniat".

Agentuurid teatasid ühisavalduses, et kutsuvad nad riigi julgeoleku- ja erasektori ettevõtteid kontrollima oma varasemat võrguliiklust, et leida neis märke pahatahtlikust tegevusest.

USA luureagentuurid nimetavad Venemaa häkkimistegevust "kümme aastat kestnud kampaaniaks", mis sisaldas erinevaid meetmeid, muu hulgas "õngitsemist", valitsusorganisatsioonide, kriitilise tähtsusega taristute, mõttekodade, ülikoolide, poliitiliste organisatsioonide ja asutuste ründamist, info varastamist neilt organisatsioonidelt ning osa varastatud info avalikustamist.

Tänavuste presidendivalimiste ajal lekitati WikiLeaksi keskkonna kaudu demokraatide kandidaadi Hillary Clintoni kampaaniajuhilt ning demokraatide rahvuskomiteelt (DNC) varastatud e-kirju.

Mitu USA agentuuri, sealhulgas FBI ja CIA on öelnud, et häkitud info avalikustati selleks, et kahjustada Clintoni ja demokraatide võimalusi valimistel ning pöörata see Trumpi kasuks.

Obama sõnul avalikustatakse täpsem luureraport järgmise kolme nädala jooksul. Samas jääb arvatavalt suur osa raporti infost siiski salastatuks.

Toimetaja: Merili Nael, Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: