Talijärv rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", kus arutleti metsaseaduse muudatuste ja liigse metsa raiumise üle, et metsa on raiutud kogu aeg, kuid praegu on raied rohkem tee äärde välja tulnud.

"Kindlasti on see emotsionaalne, kui olen harjunud pidevalt ühes kohas seenel või marjul käima, lähen sügisel ühte kohta ja seal on raiesmik ees, tekibki tunne, et kõik on ära raiutud. Aga kui statistikat vaadata, on see loomulik, et mingid metsa osad raiutakse ära ja uued metsaosad kasvavad asemele," sõnas ta ja lisas, et selles pole tegelikult midagi traagilist.

Ta märkis, et Eestis on palju sellist metsa, mis "lausa karjub kirve järele - metsa osa on metsanduslikus mõttes raisku läinud ja ka liikidel ei ole toimetamiseks ruumi".

Tartu ülikooli juhtivteadur, loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmus tõi välja, et jutt küpsetest metsadest on alati seotud puidu varumise terminoloogiaga. Tema sõnul tahavad looduskaitsjad salumetsi täiendava kaitse alla võtta, aga RMK on viimase 20 aasta jooksul ligi 40 protsenti neist maha raiunud.

Ka Eestimaa Looduse Fondi juht Tarmo Tüür sõnas, et salu- ja laanemetsade kaitse alla võtmise asemel on täna päevakorras raievanuse alandamine. Tema sõnul on alates 2008. aastast kõik metsaseaduse muudatused järjest piiranguid leevendanud ning argumentatsioon on olnud majanduslik, elustiku kaitsele on aga minimaalselt tähelepanu pööratud.

"See, kas metsa pindala on natuke suurem või väiksem, kindlasti kõige olulisem ei ole /.../ Tahaks tähelepanu juhtida, et oluline on, mis tüüpi metsad meil kasvavad, kas meil on ka vana metsa ja kas meie metsas elav elustik on kaitstud," selgitas ta.

Kava langetada kuusikute raievanus 80 aastalt 60-le ning kaotada piirang, mis võimaldab piirinaabril keelata naaberkinnistul metsa raiumist, on saanud palju vastukaja.

"Kuuse lageraievanuse alandamine on tekitanud kõige suurema resonantsi ja kui leitakse, et seda pole mõistlik teha, siis ilmselt jääb ta tegemata," nentis kantsler Talijärv.

Ta märkis, et riik tahab metsast ka tulu saada ning see tulunumber on viimastel aastatel tõusnud. Lõppenud aastal maksti riigile 19 miljonit eurot dividende ning viis miljonit eurot tulumaksu. Tänavu on dividendide tõus 30 miljoni euroni.

"Ligi 10 miljonit tuleb juurde maksta dividende, mis tähendab, et uue koalitsiooni üks lepingupunkte on, et õpetajate palka tuleb tõsta. See õpetajate palgatõusunumber on enam-vähem võrdne sellega, kui palju suurenevad RMK dividendid. See on see ootus /.../ kui palju tuleks tulu teenida," lausus Talijärv.

Samas kinnitas ta, et kui muudatused jääks vastu võtmata, ei oleks RMK tulu ja dividendide prognoos ohus. "See prognoos ei ole üldse seotud sellega, et hakatakse viljakates kasvukohtades olevaid kuusikuid rohkem raiuma," lausus ta ning selgitas, et tulu peaks kasvama ka targemast sorteerimisest, lõikamisest ja majandamisest.

Kantsleri sõnul ei ole ministeerium ühtki muudatust jõuga ära teinud ning otsused eeldavad konsensuse olemasolu. Kui vastuolud on teravad ja üksmeelt pole, ei ole ka muudatusi teha võimalik. Jaanuaris toimuvad arutelud, kui palju oleks vaja salumetsi veel kaitse alla võtta, siis hakatakse selleks konkreetseid paiku otsima. "Selge, et suur osa tuleb leida riigimaadelt," nentis Talijärv.