Reform jätkub valitsuse algatatud ühinemiste etapiga, mille käigus tehakse ühinemisettepanek nendele omavalitsustele, kes tänaseks miinimumsuuruse kriteeriumi ei täida.

Selle vahetulemuse põhjal jääb alles 100 kohalikku omavalitsust, kuid peale teist etappi väheneb see hinnanguliselt 75-ni, ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Karel Hanni ERR.ee-le.

Ühinejatest suurima elanike arvu ja pindalaga linnaks saab Pärnu ehk üle 50 000 elaniku ja pindala 594 ruutkilomeetrit. Suurima elanike arvu ja pindalaga vallaks saab Saaremaa vald – üle 32 000 elaniku ja pindala 2580 ruutkilomeetrit.

Valitsuses on kinnitatud 12 piirkonna ja 47 kohaliku omavalitsuse ühinemisotsused. Volikogudes on ühinemislepingu kinnitanud 35 piirkonda ja 113 kohalikku omavalitsust.

Valitsusele on esitanud taotluse erandi kohaldamiseks neli merelist saarvalda ehk Muhu, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu.

Praeguse seisuga ei täida 26 kohalikku omavalitsust kriteeriumi ja ei osale läbirääkimistes.

23 kohalikku omavalitsust ületab 5000 elaniku kriteeriumi ilma ühinemiseta.

Haldusreformi teine etapp näeb ette, et jaanuarikuu jooksul annavad piirkondlikud komisjonid valitsusele ülevaate omavalitsustest, kes ei täida 5000 elaniku kriteeriumi.
Hiljemalt 15. veebruariks teeb valitsus nendele omavalitsustele ettepaneku ühinemiseks. Omavalitsused saavad kuni 15. maini esitada valitsuse ettepaneku kohta omapoolse seisukoha ning seejärel teeb valitsus lõpliku otsuse.

Kaardil on halliga märgitud vallad, mis jäävad endise nime alla, sest täitsid miinimumpiiri ilma liitumisetagi. Halliga on märgitud vallad, kes ei ole ühegi liitumislepingu osalised. Kaardile võib tulla veel muutusi, sest siis saab ka ministeeriumile lõplikult selgeks, milliste valdadega tuleb edasi tegeleda sundliitmise korras. Valitsuspoolne ettepanek liitumiseks tehakse ka neile valdadele, kes on küll ühisele lepingule alla kirjutanud, kuid kelle elanikkond jääb alla 5000 piiri.

Liigu hiirega märkidel, et näha tulevaste valdade nimesid ja elanike arvu.