Investorite grupp Est-For Invest OÜ teatas plaanist investeerida Eesti metsatööstusesse miljard eurot, rajades moodsaimal tehnoloogial põhineva puidurafineerimistehase. Investeeringu õnnestumise korral oleks tegemist suurima tööstusinvesteeringuga Eestis.

Ettevõtte juhatuse liikmed Margus Kohava ja Aadu Polli selgitasid pressikonverentsil, et praegu on käsil ettevalmistusperiood, kõige varem võiks tehas valmida 2022. aastaks.

Margus Kohava sõnul on tehase kavandatav toodangumaht kuni 700 000 tonni biotooteid aastas ning toorainena tarbitava puidu maht oleks kolm miljonit kuupmeetrit aastas.

Tehase rajamine loob 500-700 töökohta kogu väärtusahelas ja 200 oskustöökohta tehases. Loodavad töökohad näevad ette väga erinevate oskustega inimesi, vajadusel tuuakse tippspetsialiste sisse ka välismaalt.

Puidurafineerimistehases suudetakse toota palju enamat kui üksnes tselluloosi, millest teha paberit, kartongi ja majapidamispaberit. Lisaks plaanitakse tselluloosist toota tekstiili, viskoosi, nanotselluloosi ja komposiitmaterjale; ligniinist saab toota biokütuseid ja süsinikkiudu; tahkest kütusest toodetakse biokütuseid ning tootmisjääkidest tehakse väetist ja proteiini. Eesmärk on toota võimalikult kõrge lisandväärtusega tooteid.

104 000 Eesti leibkonda saaks otsest kasu oma tooraine müügist tehasele.

Keskkonnamõjud sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast, kuid eesmärk on rajada moodsaim tehas, mistõttu vajatakse koostööd teadusasutustega. Tehas toodaks pidevalt ja stabiilselt 25 protsenti rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib. Taastuvenergiast toodetud elektri tootmine suureneks Eestis 34-45 protsenti.

Kui tänane puidueksport oleks täielikult suunatud uude tehasesse, oleks Eesti vajadused kaetud, ent kaasata saab ka Läti metsavarusid.

Otsene mõju SKP-le

Aadu Polli sõnul on uue tehase mõju Eesti majandusele positiivne, sest madalväärtuslik eksport arendatakse kõrge lisandväärtusega toodete ekspordiga. See tõstaks kauba väärtust neli-viis korda, mis suurendaks Eesti SKP-d 1,1-1,4 protsenti.

Tehas rajatakse pealinnast väja, nagu ka kõik loodavad uued töökohad. Tehas tõstab töötaja tootlikkust 7-9 protsenti.

Asukoht ei ole veel paigas: otsitakse vähemalt 100-hektarilise pindalaga maa-ala, seal peab olema kase-, männi- ja kuusepuidu kättesaadavus mõistlikul kaugusel ning transpordiks sobiv taristu saadaval. Planeerimisprotsessi jooksul vaadatakse sobiva asukohana kogu Eesti territooriumit, ühtki kohta peale Tallinna pole välistatud.

Tehas on alles ettevõtmise algetapis, kuivõrd nii mahuka investeeringu tegemine on pikaajaline ja keerukas protsess. Selles kutsutaksegi osalema teadusasutusi, et valida ühiselt välja tehnoloogia ja panna paika tehase suurus.

Juba on kaasatud väga laiapõhjaline nõunikkond, tehakse koostööd ulatuslikku oskusteavet omavate inimestega.

Uue tehasega võrreldavaks nimetas Polli välismaistest tehastest UPM-i, Metsä Gruppi ja Stora Ensot, mis samuti teevad biorafineeritud tooteid.

"Kaasaegsel tehnoloogial tehas ei tekita lõhna," kinnitas Polli.

Otsitakse investoreid

Planeerimistsüklisse jääb keskkonnamõjude uurimine ja hindamine, asukoha planeerimine ja valik, keskkonnalubade taotlused, avalikud arutelud ning tehnoloogiate analüüs ja valik, samuti kapitali kaasamine. Seetõttu ei saa investeerimisotsust teha varem kui 2019. aastal. Praegu pole protsessi veel käima lükatud, ent plaanid täpsustuvad kahe kuu jooksul.

Uurinugetapp kestab kaks-kolm aastat, enne kui tehas töösse läheb. Sel ajal tehakse sisulisi ettevalmistusi ettevõtjate ja teadlaste. Kõige varasemalt võib tehas käivituda 2022. aastal.

Investeerimingu kokkusaamiseks on vaja kaasata rahvusvaheline pankade konsortsium, lisaks on vaja kaasata strateegiline investor ja vajadusel ka finantsinvestor, kui ikka raha puudu jääb. Kas tehas jääb Eesti omanike kätte, on veel vara öelda, enne kui leitakse investorid. Ehitustööde mahte arvestades võib eeldada välismaiste ja kodumaiste ehitusettevõtjate konsortsiumi moodustamist üldehitustööde läbiviimiseks.

Kui ei leita kestlikku lahendust projektile, võib investeering jääda ka teostamata.

Projekti nõustajate hulka kuuluvad puidurafineerimisvaldkonna rahvusvaheline ekspert Daniel Paalsson, konsultant makromajanduslikes küsimustes professor Urmas Varblane, advokaadibüroo Raidla Ellex, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ja Kommunikatsioonibüroo JLP.

Est-For Invest OÜ on asutatud 3. oktoobril. Ettevõtte omanikeringi kuuluvad metsa- ja puidutööstuskontsern AS Lemeks, Caspar Re OÜ, ärimees Peeter Männile kuuluv valdusfirma Ivard OÜ, Kaamos Group OÜ, OÜ Combiwood ja OÜ Tristafan.

Projekti algatanud ning uuringu- ja analüüsietappi rahastavad investorid esindavad 100 protsenti Eesti kapitali.

Sutter: saaksime pakkuda võrgutasuta lahendust

Mahukas tehas vajab tegutsemiseks ohtralt energiat. Ehkki investorid peavad oluliseks teha ettevalmistusperioodil laiapõhjalist koostööd, siis Eesti Energiaga nad veel läbirääkimistesse asunud ei ole.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter nimetab investorite otsust julgeks, kuid terivtab otsust Eesti metsa kohapeal väärindada. Ta möönab, et kui plaan kavandatud mahus ellu rakendub, mõjutab see kahtlemata puiduturgu ja hindu.

"Kuna projekt on veel algusjärgus, siis meil mingeid koostöökokkuleppeid ei ole hetkel. Kuid kindlasti näeme koostöökohti. Näiteks praegu ehitab Eesti Energia tütarettevõte Enefit Solutions Soome metsatööstuse läbi aegade suurimale investeeringule - 1,2 miljardit eurot - Äänekoski biomassi toodete tehasele tooraine etteandeseadmeid. Sealt ja varasemalt saadud kogemust saaksime kasutada ka võimalikule Eestisse rajatavale tehasele erinevate seadmete ehitamiseks," leiab Sutter.

Sutter möönab, et energia hind on nii mahuka ettevõtmise puhul oluline kulukomponent, mistap on nad valmis pakkuma ilma võrgutasuta lahendust. 

"Võib eeldada, et sellise mahuga tehase puhul on vajalik rajada ka kohapealne energialahendus, mille osas Eesti Energial on samuti olemas kompetents, kuna oleme rajanud mitmeid elektrijaamasid viimastel aastatel. Kohapealse energialahenduse puhul saaks tööstust varustada otseliiniga elektriühendusega, mille puhul ei rakenduks võrgutasu. Samuti oleme valmis koostööks, et rajada tööstus meie täna olemasolevate elektrijaamade kõrvale, kus samuti on argumendiks konkurentsivõimelise hinnaga energia kättesaadavus," ütleb Sutter.

 Potentsiaalsele suurkliendile on Eesti Energia valmis tegema ka maksuerandeid, kuigi Põhjamaadega meie elektritootjad kehtivate seaduste tõttu konkureerida ei suuda.

"Mis puudutab maksuerandite tegemist taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi osas, siis kindlasti oleks selline samm suurtööstuste puhul mõistlik. Tööstuse valges raamatus on kirjeldatud võimalikud maksuerisused energiamahukatele tootmistele ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötab nende rakendamise nimel. Kuna Eesti on regioonis üks väheseid elektrit eksportivaid riike, siis oleks väga oluline selliste suurtööstuste toomine Eestisse, kuna suudame pakkuda elektrit. Kuid erinevalt Põhjamaadest ei saa praegu suurtööstustele maksuerisusi taastuvenergia tasult ja elektriaktsiisilt teha, mistõttu meil on raske Põhjamaadega selles osas konkureerida," tõdeb Sutter.