RMK juhataja Aigar Kallas nimetab tehase rajamise plaani võimsaks ja kauaoodatuks, sest turg on seda ammu oodanud.

"Tunnistan, et need investorid ei ole ainsad, kellel puidu töötlemata kujul välja vedamine hinge on kriipinud – metsakasvataja, kelle töö tulemus seni vähemalt osaliselt väärtustamata on jäänud, on tegelikult olukorrast emotsionaalselt kõige enam häiritud olnud," tõdeb Kallas.

"Kui sellise toormevajadusega puidutöötlemisettevõte Eestisse luuakse, kaob igaveseks ka see probleem. Loodan, et koos sellega ka inimeste hulgas levinud arusaam, et ainult töötlemata kujul puitu Eestist välja viiaksegi," viitab Kallas iseäranis viimasel ajal pead tõstnud teemapüstitusele.

Praegu viiakse Eestist välja kaks miljonit kuupmeetrit töötlemata ümarpuitu ja miljon kuupmeetrit saetööstuste haket, kokku kolm miljonit kuupmeetrit, mis ongi investorite kavandatava tehase puiduvajaduse kogumaht, mistap raiemahtu tõstma ei pea, vaja on üksnes puit otse tehasesse suunata, mis võimaldaks seda enne eksporti väärindada, et sektori ekspordikäivet ja kasumit tõsta.

Kallas selgitab, et loodav tehas nende silmis kuidagi eelistatud kohtlemise osaliseks siiski ei saa - nemad kohtlevad kõiki puitu osta soovivaid ettevõtteid võrdselt, ja ega investorid polegi erikohtlemist neilt palunud.

"Samas loodame loomulikult ise, et meil õnnestub tehasega puidu müügiks turutingimustel kestvusleping sõlmida ja kuni pool meie varutavast paberipuidust võiks edaspidi seal kasutust leida," loodab Kallas.

Ekspordikasum kasvaks

"Riigimetsa raiemahtusid ei mõjuta kavandatav investeering mitte kuidagi," rõhutab Kallas. "Meie ootus on eelkõige seotud sellega, et ka paberipuidu turul, sarnaselt palkidega, toimub hindade ühtlustumine Läänemere piirkonnas. Praegu on hindade vahe Soome ja teiste Põhjamaade ning Eesti paberipuidu turul ca viis eurot kuupmeetri kohta meie kahjuks," ütleb Kallas.

Ta eeldab, et kaasaegse ja konkurentsivõimelise tehase ehitamise järel see hinnavahe kaob ning kasumid kerkivad.

"RMK lõpptoodangust moodustab paberipuu ca 1,5 miljonit kuupmeetrit aastas ning näppude peal tehtud arvutus näitab, et hinnakasvu tulemusel võiks meie kasum kasvada 1,5x5=7,5 miljonit eurot ehk ca 20 protsenti," arvutab Kallas. "Aga isegi kui sellist hindade ühtlustumist ei toimuks, seisneks tehase põhiväärtus meie jaoks ikkagi selles, et tekib stabiilne kohapealne tarbija. Täna oleme paberipuidu osas endiselt teiste riikide puhvriks ja saame müüa puitu siis, kui turg on kõrgseisus, samas kehval ajal ei taha meie puud keegi."