"Pealtnägija": 20 aastat kooseluseadust pole Islandil midagi hirmsat kaasa toonud ({{commentsTotal}})

Aasta alguses täitus aasta, mil pidanuks jõustuma kooseluseaduse rakendusaktid, kuid hetkel paistab, et neid ei tule. Islandil on aga kooseluseadus kehtinud 20 aastat ja geiabielud olnud legaalsed kuus aastat ning ehkki ka Islandil oli vastuseis, eriti usuringkondades, suur, siis midagi hirmsat pole 20 aasta jooksul juhtunud.

Islandi pealinna Reykjaviki keskmes asuva luterliku vabakiriku õpetaja Hjörtur Magni ees on kõik võrdsed. Abielus olev nelja lapse isa laulatab aastas keskmiselt 5-7 samasoolist paari, mis moodustab umbes kümnendiku kõigist tema kirikus abiellujatest, vahendas "Pealtnägija".

"Katoliku kirikus öeldakse, et abielu on sakrament, mis mingis mõttes kuulub kiriku juurde. Ja selle sakramendi eesmärk on saada lapsi ja täita Maa lastega. Kuid täna on üks inimkonna ees seisvatest suurematest probleemidest ülerahvastatus. See põhjustab meie suuremaid ökoprobleeme. Seega, ma arvan, et jumala tahte või piibli sõna tõlgendus on vale ja me peaksime seda uuendama. Me peame lugema seda uutes oludes," rääkis kirikuõpetaja.

Eesti samasoolised paarid abielluda ei saa. Küll aga on siin ohtralt kirgi kütnud kooseluseadus, mis annaks võimaluse lisaks n-ö tavapaaridele oma kooselu registreerida ka kahel mehel või kahel naisel.

Seadus jõustus küll möödunud aasta 1. jaanuaril, ent siiani pole riigikogu vastu võtnud selle juurde kuuluvaid rakendusakte, millega täpsustuks seaduse rakendamine igapäevastes olukordades.

Möödunud kevadel initsieerisid Keskerakond ja EKRE kooseluseaduse kehtestuks tunnistamist. Seda siiski tulutult.

Kuna õhus on jätkuvalt palju küsimusi, segadust ja hirme käis "Pealtnägija" Islandil, kus samasooliste paaride kooselu on olnud seaduslik juba viimased 20 aastat ning abielu kuus aastat. "Pealtnägija" uuris, kuidas on need sammud mõjutanud sealset elu ja ühiskonda.

41-aastane jurist Saevar Jonsson abiellus oma samuti juristist elukaaslase Larus Larussoniga kuue aasta eest, tehes nii ametlikuks oma tänaseks 13 aastat kestnud liidu. Paar kasvatab ka 6-aastast adopteeritud poega Andrit.

Väide, et samasooliste perede lapsed võivad teistsuguse peremudeli tõttu langeda näiteks koolikiusamise ohvriks, on üks olulisi Eesti homovastaste argumente. Nagu seegi, et iga laps vajab enda kõrvale mõlemast soost vanemat.

Jonssoni ja Larussoni sõnul läbisid nemad enne adopteerimist programmi, kus õpetati, kuidas last kasvatada, samuti kontrolliti neid põhjalikult. "Me oleme tõenäoliselt lapse kasvatamiseks paremini valmis, kui heterod, sest heterod lihtsalt kohtuvad ja saavad lapse, nemad ei läbi mingeid programme. Neid ei õpetata, kuidas last kasvatada, see on lihtsalt nende õigus," rääkisid mehed.

Taani oli esimene riik maailmas, kus võeti juba 1989. aastal vastu samasoolistele paaridele suunatud kooseluseadus. Island astus peagi nende jälgedes seadustades gei-kooselud seitse aastat hiljem - 1996. aastal. Üks, kes islandlaste kooseluseaduse läbisurumisel võtmerolli mängis, oli toonane kohaliku geiliidu president Margret Pala Olafsdottir.

Täna juhib ta Islandil ülipopulaarset Hjalli mudelil põhinevat lasteaedade ketti. Hjalli mudel on 1989. aastast tegutsenud lasteaedade süsteem, milles on olulisel kohal sugude võrdsus. Enamuse päevast õpivad poisid ja tüdrukud eraldi gruppides, seejuures treenitakse tüdrukutes eraldi n-ö maskuliinseid väärtusi ja poistele õpetatakse n-ö pehmem olema.

Päeval, mil "Pealtnägija" ühte Margreti 11 lasteaiast külastas, kandsid kõik poisid seljas midagi roosat. Tol korral kanti seda enamasti naiselikuks peetavat värvi küll üleriigilise rinnavähi ennetuspäeva puhul, ent Hjalli lasteaedade programmist võib leida ka eraldi tunni, kus õpetataksegi poistele roosat kandma.

320 000 elanikuga Island on maailma kõige õnnelikumate rahvaste edetabelis kolmandal kohal. Ja olgugi, et homosuhted on laialdaselt aktsepteeritud, pole see pärssinud nende iivet – nimelt on islandlaste sündivus üks Euroopa kõrgemaid.

Ehkki Islandi 63-liikmeline parlament toetas 2010. aastal samasooliste abielude seadustamist vastuhäälteta, on tänaseni jätkuvalt üks moment, kus kohalikud geid pole teiste ühiskonnaliikmetega veel võrdsed. Nimelt doonoriks samasoolise partneriga koos elavaid isikuid ei võeta. Samuti leidub saareriigi kirikuõpetajate seas neid, kes homosid paari panna ei taha. Ka seaduses on klausel, et homode laulatamine on vabatahtlik.

Siiski näitab üleilmne statistika, et Island on tolerantsuses vähemuste suhtes kindlalt maailma esirinnas. Island on läinud ajalukku näiteks kui riik, millel oli esimene avalikult lesbiline peaminister. Reykjaviki endine linnapea Jon Gnarr tegi homodele toetuse avaldamiseks ebatavalise sammu, kui osales geiparaadil dragqueenina. Ning saareriigi praegune president Gudni Johannesson oli esimene riigipea maailmas, kes pidas kohalikul geiparaadil avaliku kõne. Geimarsist ei ole jäänud kõrvale ka kohalikud vaimulikud.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: