Manning, kes vahepeal on vahetanud eesnime ning sugu, pääseb nüüd vabadusse juba maikuus.

WikiLeaks nimetas otsust suureks õigluse võiduks. "Võit: Obama leevendas Chelsea Manningu karistust 35 aastalt seitsmele. Vabanemistähtaeg on nüüd 17. mai," seisab WikiLeaksi Twitteri kontol.

Obama andis kokku armu 64 inimesele ja leevendas 209 karistust. Teiste seas andis Obama armu ka erukindral James Cartwrightile, kes valetas Föderaalsele Juurdlusbüroole (FBI) oma vestluste kohta ajakirjanikega Iraani tuumaprogrammi teemal.

Vabariiklased väljendasid Obama otsusega seoses sügavat pahameelt.

"See on lihtsalt jõledus. Chelsea Manningu reeturlikkus seadis ohtu ameeriklaste elud ja paljastas mitmed meie riigi kõige olulisemad saladused. President Obama lõi väga ohtliku pretsedendi, et oma kuritegude eest jäävad karistamata need, kes seavad ohtu meie riikliku julgeoleku," kurjustas esindajatekoja spiiker Paul Ryan.

"Me ei tohi mingil juhul kohelda reetureid märtritena. Ma ei saa aru, kuidas president tunneb erilist kaastunnet kellegi vastu, kes seadis ohtu meie sõjaväelaste, diplomaatide ja luuretöötajate elud," sõnas vabariiklasest senaator Tom Cotton.

Assange tervitas Manningu karistuse vähendamist

WikiLeaksi asutaja Julian Assange tervitas teisipäeval USA presidendi Brack Obama otsust leevendada Chelsea Manningu vanglakaristust.

"Ma tervitan president Obama otsust leevendada Chelsea Manningu karistust. Ma olen seisukohal, et demokraatia ja õiguskorra õitsengu nimel peaks valitsus viivitamatult lõpetama oma sõja vilepuhujate ning väljaandjatega nagu WikiLeaks ja ma ise," ütles Assange.

Assange teatas eelmisel nädalal, et soostub enda väljaandmisega Ühendriikidele juhul, kui president Barack Obama annab armu dokumentide lekitamise eest trellide taga istuvale endisele USA sõdurile Manningule.

"Kui Obama annab Manningule armu, soostub Assange enda väljaandmisega USA-le, seda vaatamata [USA justiitsministeeriumi] juhtumi selgele põhiseadusvastasusele," kirjutas WikiLeaks Twitteris.

Assange on elanud Ecuadori Londoni-saatkonnas alates 2012. aasta juunist, et vältida enda väljaandmist Rootsile, kus teda ootavad ees süüdistused seksuaalrünnakus.

Austraalia päritolu endine arvutihäkker on väljendanud varem kartust, mille kohaselt annab Stockholm ta välja Ühendriikidele. Assange on pahandanud tõsiselt Washingtoni seoses WikiLeaksi lekitatud dokumentidega, mis sisaldasid tuhandeid USA sõjaväe ja diplomaatiliste ringkondadega seotud asju.

Oli vangi mõistetud 35 aastaks

Lekitatud dokumentide eest mõistis USA kohus Manningu süüdi ja määras talle 35 aasta pikkuse karistuse üksikkongis, kuna süüdistuste kohaselt andis ta WikiLeaksile üle enam kui 700 000 välisministeeriumi tundliku teabega dokumenti.

Soovahetusoperatsiooni läbi teinud sõduri toetajad lootsid Obamalt enne ametist lahkumist armuandmist, ehkki Valge Maja oli varem öelnud, et president ei kavatse talle andestada.

Manning on kahel korral üritanud enesetappu ning hetkel on ta kaitsjad esitanud sõjaväekohtule apellatsiooni, mis ootab kohtu vastust.

Washington on jätkuvalt seda meelt, et 2010. aasta lekete puhul tuleb Assange kohtupinki tuua, ehkki praegu ei ole veel ühtegi konkreetset süüdistust esitatud.