Rosenvald rääkis ETV saates "Suud puhtaks", et tema hinnangul raiutakse Eestis metsa liiga palju. "Üks säästva metsanduse rahvusvahelistest indikaatoritest, millele ka Eesti on alla kirjutanud, on see, et metsaraie ei tohi ületada metsade netojuurdekasvu. Eestis, varasemalt öeldi, et see on umbes 8,5 miljonit tihumeetrit, uutel andmetel üle 11 miljoni tihumeetri aastas. Kui seda vaadata, siis üldiselt pole Eesti metsaraie seda ületanud. Küll aga on metsanduse arengukava seadnud plaanid, mis selgelt on palju suuremad - kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas," rääkis teadlane.

"Teine asi on see, et teatud puuliikidel, okaspuudel, eriti kuusel on seda juba väga pikalt raiutud rohkem kui juurde kasvab," lisas Rosenvald.

Maaülikooli metsakasvatuse professor Hardi Tullus ütles, et metsamehena ta usaldab keskkonnaagentuuri analüüsi, mille kohaselt raiutakse metsadest vähem kui on juurdekasv.

"Samas, seda ütlust - raie juurdekasvu piires - polegi nii lihtne sisuga täita, sest tegelikult me ei raiu momendi juurdekasvu, vaid seda metsa, mis on paljude aastakümnete jooksul kasvanud," rääkis ta.

"Teine asi on see, et ega metsaomanik ei raiu rõõmust raiuda, vaid selleks, et see puit maha müüa ehk seda mõjutab turuolukord, samuti see, kas talv on pehme. Tegureid on palju ja seetõttu ka aastane raiemaht võib kõikuda ja ei saagi päris ühtlane olla," lisas Tullus.

"Peale selle, kui küpset metsa on ka kogunenud küllalt palju, nagu n-ö panka kogunenud raha, siis võib ka mõnel aastal raiuda rohkem kui on juurdekasv, mida ka praegu kehtiv arengukava lubab," sõnas ta.

Rosenvald lisas saates, et praegune olukord on tekitanud selle, et Eesti metsade väärtus väheneb.

"Sellega, et raiutakse okaspuud ja asemele tuleb lehtpuu, metsade väärtus on järjest vähenenud. See on asi, millega tegelikult ministeerium ei tegele. Ta hoopis suurendab raiemahtusid ja praegu läheb see just kuusikute peale, aga tööstuste vajadused on just okaspuude peal. See on probleem, millega peaks tegelema," selgitas teadlane.

Ta tõdes, et kindlasti ei saa raiemaht ja juurdekasv olla täiesti tasakaalus, kuid suund peaks olema siiski selle poole.

"Selle probleemiga, et lehtpuid raiutakse vähem ja okaspuid rohkem, tuleks tegeleda ja see, et kuusikuid ei saa hoida lõputult, kuna mädanevad ära, on tõesti tõsi, aga männikuid saaks hoida. See on üks võimalus, mida, eriti riigimetsas, saaks riik reguleerida. Seda tegutsemist ma praegu ei näe," rääkis Rosenvald.

Vaata saadet täismahus:

Loe ka "Suud puhtaks" saateblogi!