"On selge, et Liibüa on väga selgelt lõhenenud. Liibüa ühtsusvalitsus kontrollib teataval määral riigi lääneosa, samal ajal kindral Khalifa Haftar ja Tobrukis baseeruv valitud rahvaesindajate kogu kontrollivad riigi idaosa ja mõlemal seltskonnal on ka oma väline toetusbaas. Haftar on eelmisel aastal kaks korda külastanud Venemaad, otsinud Venemaalt toetust eeskätt Liibüa rühmitusi puudutava relvamüügiembargo tühistamiseks. Kuivõrd ta seda toetust saanud on, sellest kindlad andmed puuduvad. Venemaa ei ole selgelt märku andnud, et ta oleks teinud
suuri jõupingutusi selle embargo tühistamiseks. Samuti Haftariga on tihedates sidemetes ka Egiptus, ka mõned Pärsia lahe riigid," rääkis minister.

Mikser märkis, et ühtsusvalitsus on sattunud väga tõsisesse kriisi. "Lisaks sellele, et ta on jäänud Haftari jõudude tugeva surve alla, on ka Tripolis endas ühtsusvalitsuse eelne valitsusjuht üritanud ühtsusvalitsuse legitiimsust kahtluse alla seada hõivates ka mingeid valitsushooneid. Selles mõttes on tõesti tõsi, et kui puudub riigis riiki efektiivselt kontrollida suutev keskvalitsus, siis mõistagi on selle riigi võime ka migratsioonivooge kontrollida vägagi pärsitud. Seda enam, et need rahvusvahelised kuritegelikud ühendused, kes migrante üle Vahemere smugeldavad, on ka mitmete Liibüas tegutsevate rühmitustega tihedalt seotud, nii finantsiliselt kui ka muul moel."

Küsimusele, kui tõsiselt hinnata ohtu Venemaa sõjaliseks sekkumiseks Liibüa konflikti, jäi Eesti välisminister äraootavale seisukohale.

"Raske on öelda. Venemaa enda poolt on tulnud märksa vaoshoitumaid signaale kui Haftarilt, kes on proovinud rääkida neid kontakte venelastega suureks ja läbi selle ilmselt ka teatavat mõjukust juurde omandada. On selge, et Venemaa üritab jõuliselt naasta Vahemere regiooni, laiemasse Lähis-Itta ja need ambitsioonid ei pruugi piirduda üksnes Süüriaga. Liibüas kindlasti on väga palju mängus, Liibüa on ka naftarikas riik. Nii et potentsiaalselt on kindlasti ka majanduslikke huve Liibüas võimalik ette näha nii Venemaale kui ka teistele välismaistele jõududele, kes selles konfliktis pooli valivad," selgitas Mikser.

Välisminister juhtis tähelepanu sellele, et Haftari relvajõud hõivasid eelmise aasta lõpus ka märkimisväärse osa Liibüa naftaväljadest. "Samas on selge, et Haftaril napib toetust ka juhul, kui ta on sõjaliselt kõige tugevam mängija riigis... napib toetust Lääne-Liibüas. Tal on raske loota heale vastuvõtule, isegi kui ühtsusvalitsus peaks veelgi nõrgenema, Tripolis või Misratas. Nii, et olukord on plahvatusohtlik endiselt ja võib öelda, et rahvusvahelise üldsuse vaatevinklist paremat lahendust kui 2015. aasta kokkuleppel baseeruv lahendus ei ole. Samas kindlasti ka ÜRO läbirääkijad võivad vaadata üle teatud parameetrid ja kindlasti on võimalik, et tulevikus räägitakse läbi Haftari rolli mingisuguse legitimiseerimise üle selle leppe raames," arvas Mikser.

Malta välisminister George Vella nimetas käesoleval nädalal Haftari kontakti Venemaaga alarmeerivaks. Tema sõnul tähendaks külmutatud konflikti loomine Liibüasse aastatepikkust ebastabiilsust.

Esmaspäeval kogunenud Euroopa Liidu välisasjade nõukogus Liibüa teemat Mikseri sõnul ei arutatud. "Küll leidis see põgusalt käsitlemist lähema poole aasta välisasjade nõukogu tööplaanile ette vaadates. Kahtlemata on olukord murettekitav ja see, et Venemaa on läbi nende kontaktide, mis nüüd viimase aasta jooksul, aga ka viimastel nädalatel on toimunud, on väga selgelt näidanud üles toetust Haftarile ja sellega võimaldanud Haftaril veelgi jõulisemalt visata kinnast Tripolis baseeruvale ühtsusvalitsusele. See kahtlemata ei ole hea märk ja võib lahenduse leidmise teha keerulisemaks ja võib seda ebastabiilsuse perioodi Liibüas pikendada," nentis minister.

Mikser prognoosis, et Euroopa jälgib olukorda ja kindlasti võtab oma otsused vastu vastavalt sellele, kuidas olukord kujuneb. "Euroopa on Vahemerel läbi viimas mereväe operatsiooni, millesse panustab 24 liikmesriiki, kus ka Eesti ühe staabiohvitseriga osaleb, selleks, et võidelda inimkaubanduse ja migratsiooni vahendamisega kuritegelike grupeeringute poolt üle Vahemere. Euroopa kindlasti toetab ka ÜRO raamistikus poliitilise lahenduse leidmist."

"Selle lahenduse täpsemad detailid võivad ajas muutuda ja kindlasti arvestades Haftari mõjukust Ida-Liibüas võib näha, et ilma teda kaasamata selle pikaajalise lahenduse leidmine ei pruugi olla võimalik. Ma ei tahaks kindlasti spekuleerida selle üle, mis puudutab ühe või teise välise jõu vahetut sõjalist sekkumist Liibüa konflikti. See kindlasti ei ole atraktiivne stsenaarium tänasel päeval. Samas jagan kindlasti oma Malta kolleegi ja paljude teiste kolleegide muret selle pärast, et Venemaa võib tahta oma sõjalist kohalolekut regioonis veelgi suurendada. Ja sellisel juhul on see teema nii meie kui välisministrite aga ka peaministrite ja kaitseministrite töölaudadel ja siis saame langetada juba pädevad otsused lähtudes mitte üksnes hirmudest ja võimalikest stsenaariumitest, vaid reaalsest olukorrast," rõhutas Mikser lõpetuseks.