Valitsuse pensionireform: pensioni suurus hakkab sõltuma tööaastatest ({{commentsTotal}})

Pensionäride arv võib aastaks 2030 tublisti suureneda
Pensionäride arv võib aastaks 2030 tublisti suureneda Autor/allikas: AFP/Scanpix

Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel minna edasi vanaduspensioni muudatustega ning muuta ka pensionivalemit. Lisaks paindlikule pensionile ja alates 2027. aastast pensioniea sidumisele oodatava keskmise elueaga, hakkab I samba pensioni suurus edaspidi sõltuma töötatud ajast.

Pensionide solidaarsuse tagamiseks leppis valitsuskabinet kokku vanaduspensioni valemi muutmises. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguksid inimesed peale üleminekuperioodi edaspidi nn staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest.

"Tulemusena saame pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast," selgitas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Pensionireformi muudatuste jõustudes on võimalik edaspidi ise valida pensionile mineku iga, saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata. Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, seotakse riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga.

Muudatused ei puuduta praegusi vanaduspensionäre ega ka juba kogutud kindlustusosakuid. Pensionivalemi muutmisega ei teisendata kogutud kindlustusosakuid ümber, kuid muudatuste jõustudes arvestatakse 2037. aastast ainult staažiosakut.

Järgmise sammuna koostavad sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mis esitatakse valitsusele 2018. aasta esimeses kvartalis.

• Vanaduspension koosneb Eestis kolmest sambast. Kolmanda samba pensioni kogub inimene soovi korral tuleviku jaoks ette oma pensionifondi. Teise samba pensioni jaoks arvestatakse osa inimese enda sotsiaalmaksust ja osa lisab juurde riik ning ka see pannakse tuleviku jaoks kõrvale. Pensioni esimese samba osa ei kogu inimesed ette, vaid seda makstakse pensionärile samal ajal töötavate inimeste sotsiaalmaksust. Seega, et pensionäridele oleks tagatud mõistliku suurusega pension, peab samal ajal olema piisavalt palju töötegijaid.

• Esimese samba pension koosneb praegu baasosast, staažiosast (koguti kuni 1998.a) ja alates 1999. aastast ka kindlustusosast. Baasosa on kindel summa ning 100% solidaarne ehk kõigile täpselt samasugune. See on ajalooliselt moodustanud umbes kolmandiku keskmisest vanaduspensionist. Kindlustusosa sõltub täielikult inimese töötasu suurusest ning staažiosa töötatud ajast.

• Pensioni suurusele seab piirid riigi rahaline suutlikkus. Selle väga suur mõjutaja on omakorda tööealiste inimeste arv ja nende makstud sotsiaalmaks. Eesti rahvaarv väheneb prognooside järgi 2060. aastaks seniselt 1,31-lt miljonilt 1,11 miljonini. 18-63-aastaste inimeste arv väheneb 256 000 võrra ehk -32%. Üle 63-aastaste inimeste arv suureneb 106 000 inimese võrra ehk 41%.

• Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis 2060. aastaks jõuab see alla 1,3, arvestades ka pensioniea tõusu kuni 2026. aastani.

• Sissetulekute jaotuse ebavõrdsus on siiamaani pensionäridel olnud umbes neli korda väiksem kui tööealisel rahvastikul. See erinevus hakkaks tulevikus üle kanduma ka pensionidesse. 20% kõige suuremate ja 20% kõige väiksemate pensionide keskmised hakkaks praeguse süsteemi järgi tulevikus erinema kuni neli korda (praegu on erinevus 1,7-kordne). Solidaarsuse vähenemine muutuks tulevikus oluliseks probleemiks praegu väikest sissetulekut saavate inimeste väga väikeste pensionide näol.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: