Saksamaal kogub tuure pensioniea 70 eluaastale tõstmise arutelu

Saksamaal kogub üha enam tuure diskussioon, kas pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks tõsta pensionile mineku iga praeguselt 67 eluaastalt tulevikus 70 aastale. Plaan puudutaks neid, kes on sündinud pärast 1990. aastat.
Pensioniiga sõltub ka Saksamaal inimese sünniaastast. Praegu on enne 1964. aastat sündinud sakslaste pensioniiga vahemikus 65 kuni 67 eluaastat. Pärast 1964. aastat sündinute pensioniiga on 67 eluaastat. Pensionile saab teatud juhtudel ka varem minna, näiteks pika tööstaaži või eelpensionile minekuga, mis toob pensionile mineku varasemaks, aga vähendab pensioni summat.
Kuna inimesed elavad üha kauem ja töötavate inimeste osakaal rahvastikust kahaneb, ei ole ettevõtjate ja parempoolsete poliitikute arvates praegune süsteem jätkusuutlik ilma, et pensioniiga Saksamaal ei tõsteta või pensione ei kärbita. Saksa meedia teatel on välja käidud ettepank siduda pensioniiga oodatava elueaga, mis tähendaks pensioniea tõstmist järk-järgult 67 eluaastalt 70-le. See jõustuks 2060. aastate algusest ehk mõjutaks seega pärast 1990. aastat sündinud inimesi.
Pensionisüsteemi reformimisega tegeleb Saksamaal 13-liikmeline komisjon, kes peaks oma ettepanekud ametlikult esitama 29. juunil. Komisjoni kaasesimees, õigusteaduse professor Constanze Janda keeldus Reutersile enne seda kommenteerimast meedias ilmunud väiteid, et komisjon teeb ettepaneku tõsta pensioniiga 70. eluaastani.
Samas on poliitikuid, kes seda mõtet on juba avalikult toetanud. Näiteks CDU/CSU parlamendirühma aseesimees Bundestagis Sepp Müller ütles intervjuus RTL-ile ja n-tv-le: "Ma arvan, et on õige, et meie põlvkond töötab 2050. aastatel 70-aastaseks saamiseni." 37-aastane poliitik lisas, et sama oluline on ka tagada, et tema põlvkond saaks üldse pensionile minna.
Kuid teine CDU saadik Dennis Radtke oli skeptiline ja AFP-le antud usutluses ütles, et juba praegu on Saksamaal palju inimesi, kellele töökohast tulenevate nõudmiste tõttu pole võimalik 67-nda eluaastani tööd teha. Ta lisas, et pensioniea tõstmine saab toimuda üksnes oodatava eluea tõusuga ja et ka töövõimetuspensionite süsteemi reformitaks.
Vasakpartei (Linke) parlamendirühma juht Heidi Reichinnek oli kindlalt pensioniea tõstmise vastu ja nimetas plaani uskumatuks ja sotsiaalselt kalgiks. Vastu oli ka Roheliste parlamendifraktsiooni juht Britta Haßelmann, kelle sõnul on pensioniea tõstmise plaan kahjulik nooremale põlvkonnale.
Pensionile mineku 70 eluaastale tõstmise mõtte vastu on ka ametiühingud. Endine SPD parlamendiliige ja Saksa ametiühingute keskliidu esinaine Yasmin Fahimi rääkis ARD uudistes, et kuigi ta näeb vajadust pensionireformi järele, ei ole lahendus pensioniea tõstmises. Ta osundas sellele, et esmalt tuleks lahendada probleemid tööturu mõttes riskirühmades, kelleks on osalise tööajaga töötavad naised, kutseõppeta noored ja vanuserühm 55–65 aastat, kel on tööta jäädes raske uut tööd leida.
Toimetaja: Urmet Kook
Allikas: ARD, Reuters, Bild, RTL










