Metsas pesitsevate linnuliikide arvukust mõjutab nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed mõjud. Seetõttu tegi Ornitoloogiaühing ettepanekud, kuidas võiks metsalinnustikku taastada ja kaitsta.

Viimase 32 aasta jooksul on Eesti metsades pesitsevate linnuliikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuhi Veljo Volke sõnul on kõige kiiremini vähenenud paiksete metsaliikide arvukus.

"Vanade okasmetsade liike on selgelt jäänud vähemaks ja rohkem jäänud vähemaks kui teisi. Me teame, et Eesti vanad kuusikud on olnud hästi intensiivse raie all, samamoodi vanad männikud, sest tööstus nõuab okaspuu palki ja seda tööstusele ka antakse," ütles Volke.

Metsalinnustiku seisundi taastamiseks ja kaitseks peab ornitoloogiaühing oluliseks säilitada kaitsealade piiranguvööndites praegu kehtiv turbe- ja valikraiete kord. Lisaks tegi ühing ettepaneku töötada välja elustiku säilimist toetavad reeglid kaitsealade piiranguvööndite metsade majandamiseks. Samuti palub ühing loobuda niinimetatud Skandinaavia intensiivmetsanduse mudeli poole püüdlemisest.

"Kui Eesti metsades saab olema keskmiselt sama vähe surnud puid, mis on metsa loomulik osa, siis on selge, et meie metsad saavad sama, mitte eluvaeseks, vaid nende elurikkus kahaneb sama palju, kui on kahanenud Soomes ja Rootsis," rääkis Volke.

Lisaks tegi ornitoloogiaühing ettepaneku kehtestada kevad-suvine raierahu nii riigi- kui ka erametsades lindude pesitsusperioodil 15. aprilllist 15. juulini. Praegu kehtib raierahu 15. juunini ainult riigimetsades ja mitte kõikidel metsa- ja raietüüpidel.

"Kevad-suviste raiete teema, väga tore oleks, kui praegu metsaseaduse muutmisega see juba ära lahendataks. Pigem meie ettepanekud vaatasid üks samm veel, või kaks sammu ette poole sellest metsaseadusest," lisas ta veel.