Vetik rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et Eestis elab üle 82 000 määratlemata kodakondsusega inimest ning see on probleem nii riigi julgeoleku kui ka nende inimeste endi tasandil.

"Julgeolekutasandi puhul on Ukraina näide väga selge ja hoiatav. Struktuurselt on Ida-Virumaa ja Ida-Ukraina suhteliselt sarnased. See, et Eesti riigis on ainult natuke üle poole eestivenelastest Eesti kodanikud, on selgelt julgeolekuprobleem," rõhutas ta.

Vetik lisas, et inimeste tasandit vaadates võib väita, et mittekodanike seos Eestiga on väiksem, nagu on väiksem ka soov siia panustada, rääkimata psühholoogilisest heaolust. Kõik see takistab inimese arengut ja selle kaudu ka Eesti riigi arengut.

"See on selgelt Eesti riigi ja Eesti inimeste jaoks väga suur probleem," sõnas professor.

Tema sõnul on lojaalsus kahepoolne side, mida soodustab pigem see, kui inimesed tunnevad, et Eesti riik käitub nende suhtes õiglaselt. Kodakondsuspoliitika aluste muutmine tähistaks seda, et hakkame liikuma teises suunas. Praegune kodakondsuspoliitika taastoodab Vetiku hinnangul konfliktsust siinse venekeelse elanikkonna ja Eesti riigi vahel.

"Oleme uurinud, mida arvavad inimesed sellest, kui anda Eesti kodakondsus ilma lisatingimusteta kõigile siin sündinud inimestele. Viimase monitooringu järgi oleksid 52 protsenti eestlastest ja väga suur enamus venelastest sellega nõus. Nii et kui vaadata inimese tasandit, siis põhimõtteliselt Eesti elanikkonna keskmine toetus on kaks kolmandikku. Kui vaatame Eesti riigi julgeolekutasandit, saame ka aru, et see oleks tegelikult oluline, aga seal vahel on kolmas tasand - parteipoliitiline - ja seal muidugi tekib sel teemal parteide vaheline vastandumine," lausus professor.

Kui Keskerakonda on süüdistatud selles, et nad tulid sellise ideega välja oma valijatele meeldimiseks, siis Vetik märkis, et see ju ongi demokraatia.

"Mitte ainult Keskerakond, vaid kõik Eesti erakonnad püüavad meeldida oma valijatele. Selle analüüsiga olen täiesti nõus, et Keskerakonna poolt oli see käik oma valijate kinnistamiseks. Ja kui praegu Reformierakond või IRL seda kritiseeris, on see omakorda nende poolt samm oma valijaskonna kinnistamiseks," tõdes ta. "Parteid tegelevad permanentselt valimisvõitlusega ja seda ei ole mõtet neile ette heita".

2015. aastal tehtud monitooringu kohaselt soovib umbes 60 protsenti mittekodanikest Eesti kodakondsust. Aastal 2000 oli neid umbes sama palju, 2005 aga lausa 74 protsenti. Vahetult pärast pronsiood, aastal 2008 langes see arv 51 protsendile.

Peaminister Jüri Ratas ütles paari päeva eest, et järgmistel riigikogu valimistel saab Keskerakonna üheks peamiseks programmiliseks punktiks kodakondsuse andmine kõigile Eestis vähemalt 25 aastat elanud inimestele. Enamik riigikogus esindatud erakondi ideed ei toeta.