Taristuminister Kuldar Leis (Reformierakond) ütles, et kuivõrd pakendiseaduse eelnõu eelmises versioonis tekitas palju vastukaja ettepanek, mille järgi oleks näiteks kiirtoidukohtades, kinodes ja teistes söögikohtades tulnud kohapeal tarbitavat toitu ja jooki serveerida üksnes korduskasutatavates nõudes, siis võeti see eelnõu uuest versioonist välja.

"Ettevõtjate tagasiside näitas, et korduskasutuslahenduste laiendamiseks ei ole veel piisavalt valmisolekut. Jätame selle muudatuse eelnõust välja. Parima lahenduseni jõudmiseks tuleb veel täpsemalt analüüsida, kuidas luua korduskasutusteenustele piisavalt suur ja aastaringne turg, et see oleks võimalikult tõhus ja taskukohane," lausus Leis.

Samuti kaob uue eelnõu järgi pakendiaktsiis.

"Ligi 30 aastat tagasi kehtestatud pakendiaktsiisi eesmärk oli suunata ettevõtteid pakendijäätmeid koguma ja ringlusse võtma. Nüüd on see oma aja ära elanud. Jäätmereform parandab pakendite liigiti kogumist ning loob läbi digitaliseerimise ja reaalajaandmete selgema pildi, mis neist edasi saab. Lisaks tegeleb reform sellega, et ringlussevõtt päriselt tööle saada. Seega pole enam mõistlik hoida alles kahte süsteemi, mis täidavad sama eesmärki. Ettevõtete vastutus oma pakendite eest jääb alles, kuid teen ettepaneku aktsiisist loobuda," ütles Leis.

Pakendiseaduse muutmise eelnõuga täpsustatakse ka ühekordsete plasttoodete tootjavastutuse nõudeid, sealhulgas avaliku ruumi prügikoristuskulude hüvitamist. Lisaks tehakse ettepanek keelata korduvkasutatavate pandinõude pealt tagastamatu käitlus- või teenustasu küsimine.

"Kui inimene maksab korduskasutatava nõu eest pandiraha ja tagastab nõu, peab ta saama kogu raha tagasi," selgitas Leis.

Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu pakendite ja pakendijäätmete määrusega, mis vähendab lähiaastatel kõigis liikmesriikides üleliigset pakendamist, muudab pakendid paremini ringlussevõetavaks ja inimeste tervisele ohutumaks ning suurendab korduskasutust.

Näiteks peavad alates 2030. aastast Euroopa Liidu turule lastavad pakendid olema paremini ringlussevõetavad, neis ei tohi olla üleliigset tühja ruumi ning piiratakse väga väikeste koguste värskete puu- ja köögiviljade eelpakendamist, võimaldades erandeid seal, kus see on vajalik. Tarbijatele tekib rohkem võimalusi kasutada korduvkasutatavaid pakendeid ning toidupakendites piirati PFAS-kemikaalide kasutamist.