Europarlament sulges Yana Toomi algatatud petitsiooni ({{commentsTotal}})

{{1524655380000 | amCalendar}}
Yana Toom, Andrejs Mamikins ja Kaur Kender.
Yana Toom, Andrejs Mamikins ja Kaur Kender. Autor/allikas: Andrejs Mamikinsi Facebook

Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon sulges teisipäeval napi, ühe enamhäälega petitsiooni Eesti ja Läti mittekodanike õiguste kohta. Petitsiooni üks eestkõneleja oli Kaur Kender ning selle esitasid Yana Toom (Eesti), Andrejs Mamikins ja Tatjana Ždanoka (Läti). Arutelust osa võtnud Urmas Paeti hinnangul ei ole ta sellist Eesti halvustamist europarlamendis varem kuulnud.

Petitsiooni esitanute nimel esines Kaur Kender, kes nimetas mittekodanikega Eestis toimuvat katastroofiks.

"See, mis toimub mittekodanikega, on katastroof. Neil ei ole poliitilisi õigusi... Eestlased mäletavad, et Nõukogude Liidus suruti neile vene keelt peale ja praegu tehakse sedasama venelastega. Ning meile tundub, et meil on õigus seda teha, oleme ju rahvusriik," ütles Kender.

Kender teatas ka, et kui ükskord tuleb Euroopa kodakondsus, siis ta loobub kohe Eesti kodakondsusest.

Kaur Kenderi valis petitsiooni eestkõnelejaks europarlamendi saadik Yana Toom (Keskerakond) ja seda enda väitel põhjusel, et näidata, et mittekodanike probleemid on olulised ka eesti rahvusest ja Eesti kodakondsusega inimestele.

Toom lisas, et mittekodanike hulk kahaneb Eestis eelkõige seetõttu, et nad surevad või võtavad Vene kodakondsuse.

"Need, kes nagu minu kolleeg Urmas Paet räägivad, et asi on inimeste motivatsioonis, eksivad. Jah, 100 000 inimest on saanud kodakondsuse naturalisatsiooni teel, kuid paljud ülejäänutest ei suuda keelt ära õppida, need on peamiselt eakad," märkis Toom.

Paet: esitajad jätsid mulje, et mittekodanikke kiusatakse taga

Komisjon otsustas napi, ühe enamhäälega petitsiooni sulgeda. Elektroonilisel hääletusel hääletas 14 saadikut sulgemise poolt, 13 vastu ja üks jäi erapooletuks. Sellele vaatamata otsustati, et saadetakse vastavasisulised kirjad Eesti ja Läti valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Komisjonile.

Arutelust osa võtnud Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet (Reformierakond) ütles, et petitsiooni initsiaatorid esinesid väga räigete sõnavõttudega.

"Sellist Eesti halvustamist ei ole ma selles parlamendis varem kuulnud. Seda oli äärmiselt ebameeldiv kuulata," sõnas Paet.

Paeti sõnul oli hääletustulemus napp seetõttu, et komisjoni koosseisus on palju kommuniste erinevatest Euroopa Liidu riikidest ja muid Vene-meelseid tegelasi.

"See napp hääletustulemus ei peegelda kogu Euroopa Parlamendi meelsust."

Paeti sõnul rääkisid Läti saadikud ja Yana Toom, et mittekodanikke kiusatakse ja ahistatakse ning nad jätsid mulje, et neil inimestel ei ole võimalust kodakondsust saada.

Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas (Reformierakond) kommenteeris oma blogis, et see, kuidas Toom Eestit petitsioonide komitees esitleb, teeb haiget. Kallas märkis, et määratlemata kodakondsusega inimestel on võimalus Eestis kodakondsus saada.

"Samuti on neil samasugused õigused kui kodanikel, sealhulgas õigus osaleda kohalikel valimistel, v.a õigus hääletada riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel," lisas ta.

Toom: mittekodanikud peaksid saama lihtsustatud korras kodakondsuse

Samas andis Toom koos Kenderiga teisipäeval sisse juba uue petitsiooni, kus räägitakse kodakondsuseta isikute ehk nn hallipassimeeste probleemidest Euroopa Liidus. Näitena tõi Toom, et Eesti kodanikud saavad viisavabalt siseneda 139 riiki, mittekodanikud aga 15 riiki.

"Meil on selline põhimõte Euroopa Liidus nagu vaba liikumine. Töö ja teenuste vaba liikumine, need on kaks põhiõigust Euroopa Liidus. Mittekodanikud ei saa ühte ega teist."

Toomi arvates peaks Eesti pakkuma hallipassimeestele lihtsustatud korras ehk ilma eksamiteta Eesti kodakondsust. Toom avaldas ka lootust, et just Brüsselist tulev surve aitab seda eesmärki saavutada, sest Eestis kuulatakse tema sõnul Brüsselit rohkem kui oma inimesi.

Küsimusele, miks ta ei helista oma probleemidega peaminister Jüri Ratasele, vastas Toom, et koalitsioonivalitsus seab omad piirid.

Urmas Paet ütles Toomile vastuseks, et Euroopa Liidul pole pädevust selliste teemadega tegeleda, sest see kuulub liikmesriikidele.

"Selgitasin, et kõikidel nendel inimestel on tegelikult võimalus saada kodakondsus. Et 161 000 inimest Eestis on saanud kodakondsuse, teinud ära keeleeksamid ja kõik, mis vaja. Aga seda presenteeriti seal, et nad on kõik täiesti ilma õigusteta inimesed," lausus Paet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: