Välismaal sõlmitud samasooliste abielu üheks näiteks on "Pealtnägija" saates oma loo rääkinud eestlanna Kristiina ja ameeriklanna Sarah lugu. Politsei- ja piirivalveamet ei tunnistanud samasoolise paari abielu, mistõttu ei rahuldatud ka ameeriklanna elamisloa taotlust. Sel esmaspäeval tegi aga Tallinna halduskohus otsuse, mis kohustab politsei- ja piirivalve ametit tegema Sarah' esitatud tähtajalise elamisloa kohta uut otsust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pretsedendi välismaal sõlmitud samasooliste paaride abielu tunnistamiseks lõi Tallinna ringkonnakohus. Rootsis samasoolise partneriga abiellunud Ats Jooritsa abielu kanti esimesena Eesti rahvastikuregistrisse.

"Eesti riik aktsepteerib nüüd välisriigis sõlmitud samasooliste abielusid, aga Eesti riik ise ei sõlmi neid abielusid," ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Rootsi näite puhul loodud pretsedent ei pruugi aga Tallinnas mitmete samasooliste paaride kooselusid sõlminud notari Priidu Pärna sõnul tähendada, et kõik välismaal sõlmitud samasooliste paaride abielud saaks kanda Eesti rahvastikuregistrisse.

"Mina hindan, et see kehtib ainult Rootsis registreeritud samasooliste abielude suhtes. Ja isegi, kui see Rootsi samasooliste abielu on tehtud Eestis registrikande kaudu nähtavaks, siis tekib küsimus, millist õigust sellele abielule siiski kohaldatakse - kas Eesti õigust või jätkuvalt Rootsi õigust," ütles Pärna.

Eelmisel aastal sõlmiti Eestis 43 kooselulepingut, millest suurem osa samasooliste paaride vahel.

Pärna ütles, et kuigi kooseluseaduse rakendussätteid vastu võetud pole, saab praktikas näiteks pärimis- või lapsendamisõigust rakendada ilma, et kooselu oleks registrisse kantud.

"Eesti riigis näitab see seda, et ei ole poliitilist konsensust, et minna kooseluseaduse lõpliku rakendamisega edasi. Praktika ja kohtupraktika leiab siin oma tee, kuidas neid probleeme ületada. Ja igas riigis on kohtu ülesanne õigust tõlgendada ja edasi arendada, kui seaduses on lüngad," selgitas Pärna.

Ats Jooritsa esindaja Reimo Mets ütles, et praegu tundub mõistlikum minna välisriiki abielluma ja Eestis kooselu registrisse kanda.

"See kooseluseaduse alusel olev arutluskäik viitab täna pigem sellele, et mõistlik on minna välisriiki ja abielluda välisriigis ja tulla selle abielutunnistusega Eestisse ja kanda registrisse. Vastasel juhul ei ole nendel kooselulepingu alusel sõlmitud kooseludel mingisusgust õiguslikku garantiid või tagajärge. Ja see on riigi tegevusetus," arutles Mets.

Parlamendis pole toetust rakendusaktidele

Riigikogu praeguses koosseisus puudub toetus kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisele ehk koosolekuseaduse tegelikule jõustamisele.

Riigikogu reformierakonna fraktsiooni liikme Valdo Randpere sõnul on tegu inimeste kiusamisega ja valitsuskoaltsioon peaks eelnõu kindlasti riigikogu suurde saali tooma.

"Hääletame selle riigikogus läbi, vaatame kuhupoole hääled kalduvad. Olen üsna veendunud, et see saaks toetuse riigikogus ja ma olen üsna kindel, et Eesti inimesed on väga palju maha rahunenud selle küsimuse osas, mis puudutab kooselu registreerimist samasooliste vahel," lausus Randpere.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna hinnangul pole praegu mõtet eelnõu kalevi alt välja tuua, sest lihtne matemaatika näitab vastuvõtmiseks vajalike häälte puudujääki.

SDE fraktsiooni esimees Kalvi Kõva tunnistab, et notarid on püsti hädas, kuna pole rakendusakte, kuidas käituda. Need on kahtlemata on vajalikud, aga matemaatika on täna selline."

Peaminister Jüri Ratas tunnistas, et kooseluseaduse rakendusaktidest pole koalitsioonileppes sõnagi. Kui aga riigikogu soovib seaduseelnõuga edasi minna, peaks peaministri hinnangul pingeid juba eos leevendama.

"Olles olnud riigikogu liige, kui kooseluseadust arutati, ja mäletan väga hästi, kui suurt mõju see Eesti ühiskonnas tekitas, siis soovitus riigikogule on see, et vanematekogu leiaks ühisosa," märkis Ratas.

EKRE on jätkuvalt nii kooseluseaduse kui rakendussätete vastu. EKRE fraktsiooni liige Jaak Madison peab Tallinna ringkonnakohtu otsust pretsedendiks ja soovib, et justiitsministeerium selle riigikohtusse edasi kaebaks.

"Eesti perekonnaseadus ütleb täiesti selgelt, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel ja siiamaani ei ole kohtuinstantsid sekkunud päevapoliitikasse ja riigikogu töösse ja selline kohtuotsus on täielik pretsedent ja läheb perekonnaseadusega vastuollu. See on väga raskesti selgitatav," lausus Madison.