Terviseamet: seekordne gripihooaeg on kulgenud karmilt ja halastamatult ({{commentsTotal}})

Seekordne gripihooaeg on terviseameti hinnangul kulgenud eripäraselt, karmilt ja halastamatult. Eripäraseks muudab hooaja gripiviiruste tavapärasest varasem ringlusesse jõudmine, karmiks suur haiglaravi vajanute hulk ja halastamatuks 20 gripist tingitud surmajuhtu ajaks, mil eelnevatel aastatel hooaeg alles algas.

Grippi haigestumine, mis uue aasta esimestel nädalatel näitas vaibumise märke, hakkas aasta kolmandast nädalast taas kasvama.

Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus eelmisel nädalal arstide poole 6300 inimest, neist ligi 40 protsenti olid lapsed. Haigestunute üldarv kasvas nädalaga 15 protsendi võrra.

Gripi ja gripitaoliste haigestumiste arv kasvas samal ajavahemikul 29 protsenti. Ainult tööealiste hulgas, vanuses 15–64 eluaastat püsis grippi haigestunute hulk muutumatuna, laste ja vanemaealiste seas kasvas see keskmiselt 40 protsenti.

Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks.

Sel nädalal lisandus info veel kuue gripist tingitud surmajuhu kohta, neist eelmisel nädalal suri kolm inimest. Seega on terviseametile teadaolevalt hooaja algusest surnud kokku 20 inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse, neist üks oli seitsmekuune laps, ülejäänud on olnud üle 65-aastased.

E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest haiglaravi vajanud 529 patsienti. Viimasel kahel nädalal on kasvanud haiglaravi vajanute arv just vanemaealiste ja täiskasvanute hulgas, moodustades nüüdseks juba enam kui 60 protsenti haiglaravi vajanutest. Alates detsembrist on üheksa haigla andmeil vajanud gripi tõttu intensiivravi kokku 62 inimest vanuses seitsmest kuust kuni 95 eluaastani, kõik kuulusid riskirühmadesse.

Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tallinna Lastehaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lõuna-Eesti-, Narva-, Viljandi- ja Pärnu haiglate saadetud andmetel.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 1532 korral, neist 1418 korral on olnud tegu A- ja 14 korral B-gripiviirusega. Täpsemalt määratleti 59 A gripiviirust, kõik olid A gripiviiruse alatüübid (H3).

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: