Finantsinspektsioon: Krediidipanga küsimus õnnestus lahendada naeru, mitte nutuga ({{commentsTotal}})

Finantsinspektsiooni juht on rahul, et patiseis Krediidipanga osanikeringis on õnnestunud murda ning et olukord lahenes rahumeelse, mitte jõulise sekkumise tulemusena. Rahuloluks näeb põhjust ka Krediidipanga nõukogu senine juht.

60 protsendilise osalusega Venemaa pangale BM-Bank PJSC kuulunud Krediidipank, mille aktsionärid juba tükk aega panga juhtimises üksmeelt ei leidnud, läheb nüüd täielikult üle Eesti omanikele. Lisaks Coopile ja Inbankile jääb väikeaktsionäride kätte 20 protsenti panga osalusest, mille suuromanikud loodavad üles osta, otsides selleks täiendavat finantsinvestorit.

Krediidipangale uusi omanikke otsida aidanud finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles ERR.ee-le, et patiseis, mis erinevate omanike vahel tekkinud oli, sai viimaks rahumeelse lahenduse.

"Krediidipangas oli juhtimislik patiseis, kus oli suuromanik ja juhtkond, kes ei suhelnud omavahel või rääkisid üksteisest mööda ja avalikule finantsjärelevalvele on see üsna suur risk," selgitas Kessler. "Esiteks pank ei saa kasvada normaalselt, ta ei saa riske võtta, mis on panga äri. Ja teine asi - kui need suuremad riskid realiseeruvad, siis ega suuromanik ei ole nõus kapitali panema sinna panka, mida ta ei suuda juhtida ja kontrollida," selgitas ta riski olemust.

Kessler selgitas, et aastaid kestnud olukord tuli kuidagi lahendada ning valida oli kaks lahendust - kas naeru või nutuga.

"Naeruga on see, et on mingi äriline lahendus, leitakse uus omanik, osapooled müüvad ennast välja sellest pangast; või siis nutuga, kus võetakse tegevusluba lihtsalt pangalt ära, sest nad ei pruugi seaduse nõudeid täita," kirjeldas Kessler.

Finantsinspektsiooni juhil on hea meel, et õnnestus jõuda "naeruga" lahenduseni, kus osapooli kutsuti üles potentsiaalseid ostjaid otsima ning need ka leiti.

Pank toodi Eestile tagasi

"Eelmisel aastal umbes samal ajal hakkasid meil käima erinevad potentsiaalsed ostjad, alati koos järelevalvajaga niiöelda kombatakse maad, küsitakse arvamusi. Mingil hetkel me peatasime oma aktiivsed järelevalvetegevused juhtkonna sobivuse küsimuses, et mitte kõigutada seda tehingut. Kui hakkad niimoodi rabelema, siis lähevad kõik tehingud untsu ja peab siis nutuga tegema kõik - ei taha, eks -, tahame finantsinspektsioonis alati pigem ärilisi lahendusi," rääkis Kessler.

Coop kui konkreetne ostja oli suveks kindel ning Kessler on asjade käiguga rahul. Enne Coopi jõuti pinda sondeerida veel teistegi huvilistega, kuid Nordea ja DNB, kes nüüd ühinevad, nende hulka ei kuulunud.

"Siin võib kokku kolmest erinevast huviliste rühmast rääkida, aga tulemus on see, mis täna siis välja kuulutati. Ütleme nii, me tõime Krediidipanga Eestile tagasi. Nüüd meil on selline Eesti omanikebaasiga pank, ma näen, et see omanik praeguse teadmise juures on hea, tugev, ja usutavasti sellel pangal saab olema ka tugev äriplaan," ütles finantsinspektsiooni juht.

Krediidipanga nõukogu esimees Andrus Kluge kinnitas, et Coopi kõrval oli kosilasi nii Eestist kui välismaalt.

"Teised huvilised olid paar tükki Eestist, nii teised pangad kui ka mittepangad, ja mõned pangad lähiriikidest, kes siis viimase aasta jooksul, 2016, seda mõtet mõtlesid, kas siis rohkem või vähem, kuidas keegi," kirjeldas Kluge ERR.ee-le.

Kluge kirjeldusel sai patiseisu lahendus alguse sellest, kui Moskva panga esindaja teatas otsusest osalus maha müüa.

"Minu juurde tuli VTB esindaja nõukogus Artur Klaos eelmise aasta veebruaris, et neil on nüüd selline otsus tehtud maja sees, aga miks nad täpselt sellise otsuse tegid, ma ei tea, nad ei ole seda põhjendanud," kirjeldas Kluge.

Kluge kinnitas, et tal on tehingu üle väga hea meel ning iseäranis meeldib talle mõte Coopist kui uuest omanikust.

"Neid ostjakandidaate oli mitu, võidukaks ja kõige jõulisemaks osutus Coop ja tegelikult on see päris huvitav perspektiiv ja mulle isiklikult suunana väga meeldib, et kui suuremad pangad tulevad väiksematest linnadest, maakohtadest ära või siis keskenduvad suurtele äriklientidele, siis Krediidipank ja Coop lähevad sellega teatavas mõttes vastuvoolu ja see sobib Krediidipanga ajaloolise DNA-ga ka jube hästi - me oleme ka töötanud kõik need 25 aastat väiksemates linnades," selgitas Kluge, tuues näiteks Võru linna, mille enam kui 10 000 elanikkonnast 8000 vahepeal Krediidipanga kliendid olid.

Kluge rõhutas, et pank läheb üle heas seisus, sest viimastel aastatel on õnnestunud panga kasumit ka kasvatada. Tema töötab nõukogu esimehena veel para nädalat, et kindlustada selle sujuv üleminek uutele omanikele.

Juhtkond vahetub

Tehingu osa on ka panga senise juhtkonna liikmete väljavahetamine. Seejärel tehakse taustakontroll juba uutele juhatuse liikmetele.

Kessler loodab, et USA föderaalvalitsus kaotab Krediidipangale kehtestatud sanktsioonid, mis neile Moskva pangale osaliselt kuulununa laienesid.

"Tõenäoliselt tuleb kas meil või pangal endal käivitada see protsess, kust siis vastav isik - Eesti Krediidipank - sealt nimestikust saab välja võetud, sest ta ei ole enam VTB kontserni kuuluv ja need sanktsioonid peaksid olema sellega lõppenud, aga see on USA föderaalvalitsuse teema," selgitas Kessler, et see teema ei ole veel automaatselt lõppenud.

Kluge rääkis, et sanktsioonid on nende tööd küll ebamugavamaks muutnud, kuid kliente pole see kuidagi mõjutanud.



EV100
uudised

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: