Läbirääkimisi vedas USA, kuid aegamööda süvenes nii vasak- kui paremtiiva poliitikute seas vastuseis leppe sõlmimisele, vahendas "Välisilm".

Washington Posti ajakirjanik Ishaan Tharoor nimetas TPP puhul oluliseks, et tegu oli USA initsiatiiviga.

"USA pöördus nende riikide poole, välja arvatud Hiina poole, hõlmates kokku umbes 40 protsenti maailmamajandusest. Eesmärk oli alandada tariife ning leppida kokku oma reeglites. Nad kehtestasid eeskirjad töötajate õigustele ning intellektuaalomandile, mis on USA ettevõttete jaoks olulised teemad. Nii sai USA dikteerida selles maailma osas globaliseerumise tingimusi. Loomulikult on USA ja TPP jaoks siin veel üks dimensioon - see oli ühtlasi geopoliitiline samm. See polnud üksnes majanduslik küsimus, see oli ka viis, kuidas Ameerika saaks oma mõjuvõimu Aasias kindlustada," selgitas Tharoor.

Majandusanalüütiku ja Edmund Burke'i seltsi juhatuse liikme Hardo Pajula hinnangul on see osa ajastu märgist ning maailma avalik arvamus on tasapisi pöördumas üldse vabakaubanduse vastu.

"Ma ei ütleks nii, et ta hiinlastele trumbid kätte mängib, sest seal on huvisid mitmesuguseid. Ma arvan, et pigem ta mängib Hiina huvide vastu, sest Hiinale on väga oluline see, et neil oleks ligipääs USA turule. Aga veelkord, ma arvan, et eelkõige tuleks Trumpi otsust vaadata sellel taustal, et kogu maailma avalik arvamus on pöördumas aeglaselt vabakaubanduse vastu ja on alanud suur kokkutõmbamise ajastu," sõnas ta.

Hiina võib Trumpi otsusest hoopis võita

Kuigi Pajula sõnul on Hiina jaoks Trumpi otsus pigem kahjulik, siis paljud analüütikud leiavad, et sellest olukorrast võib Hiina hoopis võita.

Ishaan Tharoor ütles, et nüüd, kui TPP on kõrvale jäänud, näeme Hiinat üles ehitamas oma kaubandusplokki. "Neil on juba töös rida partnerlusi mitme Aasia riigiga. Mitme riigiga, kes oleks TPPs osalenud ning kellel pole samu tingimusi, mida USA oleks läbirääkimistel kokku leppinud töötajate õiguste ja intellektuaalnomandi asjus ja mis mõnes mõttes kallutab tasakaalu Hiina poole," rääkis ta.

Et mõista loogikat Donald Trumpi võtete taga, tasub uurida 15. sajandil levinud merkantilismi. Seda võiks iseloomustada arusaamaga, et kaubandus on sõda teiste vahenditega.

Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Rainer Kattel märkis, et tema arvates astub Trump seda sama teed.

"Kõik need tema ähvardused kehtestada Mehhikole tolle ja isegi kui ta Saksa ajakirjanikule andis intervjuud, siis ta küsis, et miks ma ei näe Saksamaal ühtegi Ameerika autot majade ees, aga ma näen Ameerikas väga palju BMWsid igal pool. Ta rääkis samamoodi tollidest," tõi Kattel välja.

Trumpi radikaalsed käigud tekitavad ühelt poolt küsimusi, milliseks kujunevad kaubandussuhted USA ja Hiina vahel. Teisalt põhjustab see ka riikide välispoliitikas hetkel selgusetust ja ebakindlust.

"Tegu polegi niivõrd majandusliku küsimusega, sest me ei tea, mis üldse saab. Me ei tea, mida Hiinal õnnestub saavutada. Hetkel on poliitiline ebakindlus hoopis olulisem aspekt," nentis Tharoor.

Pajula: Eestil tasuks oma välispoliitilisi arusaamu kohendada

Hardo Pajula sõnul on Euroopa seisukohast kõige olulisem, milliseid otsuseid teeb USA vastne riigipea NATO küsimuses.

"Meie kui Euroopa oleme oma eksperimenti siin ikkagi läbi viinud Ühendriikide relvajõudude toetusel ja rahu Euroopas on taganud lõppude lõpuks ikkagi Ameerika armee, ma arvan, et see on nüüd kõige olulisem koht siin. Kui nüüd Euroopa kõigi nende probleemide taustal peab hakkama ka oma kaitse eest ise rohkem maksma ja ma arvan, et varem või hiljem see sinnani viib, siis see on küll tõsine muutus," tõdes Pajula.

Eesti puhul nõustub ta Märt Väljataga arvamusega, et meil on mõistlik oma välispoliitilisi arusaamu veidi kohendada, seda eriti ida suunal.

"Selline NATO hävitajate taustal marssimine, mulle tundub, et see pilt on ajale jalgu jäänud. Veelkord, on mingid jõud, mille vastu me ei saa, aga vähemasti nii palju kui võimalik tuleks võtta seda Vene hüsteeriat natuke maha ja vaadata, kas me siin selle asjaga natuke ei ole ikkagi liiale läinud. Võib-olla see rong on ka juba läinud, aga ma arvan, et kindlasti peaks seda püüdma," sõnas majandusanalüütik.

Kui asetada ühele kaalukausile USA ja teisele Hiina, siis kes jääb lähitulevikus peale? Kattel annaks praegu võidu Hiinale, Pajula ei kannaks aga USAd veel maha.

"Kui me ajaloost õpime, siis ma arvan, et ilmselt on Hiina see, kes seekord peale jääb," ütles Kattel. "Eriti kui vaatame tuleviku mõttes väga olulisi tööstusharusid, nagu seesama rohemajandus. Hiina on juba täna seal USAst eespool oma tootmismahtude, aga isegi võib-olla tehnoloogia poolest".

Pajula tõdes, et mõlemal pool võivad tulla suured probleemid ja pinged kuhjuvad. "Ma arvan, et sellises olukorras võidab see, kellel plahvatus toimub varem kui hiljem, sest kõige suurem on plahvatus väga kõva kooriku all, kui pinged kuhjuvad ja kui see ühel hetkel lööb ära. Ma arvan, et lihtsalt USAs on see kaitseventiil vähe nõrgem kui Hiinas ja seetõttu ma pigem näeks siin USA-l eelist," lausus ta.

"Välisilma" stuudios kommenteeris teemat USA-st tagasi kodumaale saabunud ER-i ajakirjanik Lauri Tankler. Video on lisatud käesolevale artiklile.