"Välisilm": USA taandumine Vaikse ookeani kaubandusleppest kõneleb ajastu muutustest ({{commentsTotal}})

Vaikse ookeani ülene kaubanduslepe ehk TPP pidi suurendama USA mõjuvõimu Aasias, kuid värske president Donald Trump allkirjastas juba esimesel tööpäeval käskkirja, millega tõmbas TPP-le vee peale. Analüütikute sõnul oli tegu olulise märgiga, mis kõneleb ajastu muutustest.

Läbirääkimisi vedas USA, kuid aegamööda süvenes nii vasak- kui paremtiiva poliitikute seas vastuseis leppe sõlmimisele, vahendas "Välisilm".

Washington Posti ajakirjanik Ishaan Tharoor nimetas TPP puhul oluliseks, et tegu oli USA initsiatiiviga.

"USA pöördus nende riikide poole, välja arvatud Hiina poole, hõlmates kokku umbes 40 protsenti maailmamajandusest. Eesmärk oli alandada tariife ning leppida kokku oma reeglites. Nad kehtestasid eeskirjad töötajate õigustele ning intellektuaalomandile, mis on USA ettevõttete jaoks olulised teemad. Nii sai USA dikteerida selles maailma osas globaliseerumise tingimusi. Loomulikult on USA ja TPP jaoks siin veel üks dimensioon - see oli ühtlasi geopoliitiline samm. See polnud üksnes majanduslik küsimus, see oli ka viis, kuidas Ameerika saaks oma mõjuvõimu Aasias kindlustada," selgitas Tharoor.

Majandusanalüütiku ja Edmund Burke'i seltsi juhatuse liikme Hardo Pajula hinnangul on see osa ajastu märgist ning maailma avalik arvamus on tasapisi pöördumas üldse vabakaubanduse vastu.

"Ma ei ütleks nii, et ta hiinlastele trumbid kätte mängib, sest seal on huvisid mitmesuguseid. Ma arvan, et pigem ta mängib Hiina huvide vastu, sest Hiinale on väga oluline see, et neil oleks ligipääs USA turule. Aga veelkord, ma arvan, et eelkõige tuleks Trumpi otsust vaadata sellel taustal, et kogu maailma avalik arvamus on pöördumas aeglaselt vabakaubanduse vastu ja on alanud suur kokkutõmbamise ajastu," sõnas ta.

Hiina võib Trumpi otsusest hoopis võita

Kuigi Pajula sõnul on Hiina jaoks Trumpi otsus pigem kahjulik, siis paljud analüütikud leiavad, et sellest olukorrast võib Hiina hoopis võita.

Ishaan Tharoor ütles, et nüüd, kui TPP on kõrvale jäänud, näeme Hiinat üles ehitamas oma kaubandusplokki. "Neil on juba töös rida partnerlusi mitme Aasia riigiga. Mitme riigiga, kes oleks TPPs osalenud ning kellel pole samu tingimusi, mida USA oleks läbirääkimistel kokku leppinud töötajate õiguste ja intellektuaalnomandi asjus ja mis mõnes mõttes kallutab tasakaalu Hiina poole," rääkis ta.

Et mõista loogikat Donald Trumpi võtete taga, tasub uurida 15. sajandil levinud merkantilismi. Seda võiks iseloomustada arusaamaga, et kaubandus on sõda teiste vahenditega.

Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Rainer Kattel märkis, et tema arvates astub Trump seda sama teed.

"Kõik need tema ähvardused kehtestada Mehhikole tolle ja isegi kui ta Saksa ajakirjanikule andis intervjuud, siis ta küsis, et miks ma ei näe Saksamaal ühtegi Ameerika autot majade ees, aga ma näen Ameerikas väga palju BMWsid igal pool. Ta rääkis samamoodi tollidest," tõi Kattel välja.

Trumpi radikaalsed käigud tekitavad ühelt poolt küsimusi, milliseks kujunevad kaubandussuhted USA ja Hiina vahel. Teisalt põhjustab see ka riikide välispoliitikas hetkel selgusetust ja ebakindlust.

"Tegu polegi niivõrd majandusliku küsimusega, sest me ei tea, mis üldse saab. Me ei tea, mida Hiinal õnnestub saavutada. Hetkel on poliitiline ebakindlus hoopis olulisem aspekt," nentis Tharoor.

Pajula: Eestil tasuks oma välispoliitilisi arusaamu kohendada

Hardo Pajula sõnul on Euroopa seisukohast kõige olulisem, milliseid otsuseid teeb USA vastne riigipea NATO küsimuses.

"Meie kui Euroopa oleme oma eksperimenti siin ikkagi läbi viinud Ühendriikide relvajõudude toetusel ja rahu Euroopas on taganud lõppude lõpuks ikkagi Ameerika armee, ma arvan, et see on nüüd kõige olulisem koht siin. Kui nüüd Euroopa kõigi nende probleemide taustal peab hakkama ka oma kaitse eest ise rohkem maksma ja ma arvan, et varem või hiljem see sinnani viib, siis see on küll tõsine muutus," tõdes Pajula.

Eesti puhul nõustub ta Märt Väljataga arvamusega, et meil on mõistlik oma välispoliitilisi arusaamu veidi kohendada, seda eriti ida suunal.

"Selline NATO hävitajate taustal marssimine, mulle tundub, et see pilt on ajale jalgu jäänud. Veelkord, on mingid jõud, mille vastu me ei saa, aga vähemasti nii palju kui võimalik tuleks võtta seda Vene hüsteeriat natuke maha ja vaadata, kas me siin selle asjaga natuke ei ole ikkagi liiale läinud. Võib-olla see rong on ka juba läinud, aga ma arvan, et kindlasti peaks seda püüdma," sõnas majandusanalüütik.

Kui asetada ühele kaalukausile USA ja teisele Hiina, siis kes jääb lähitulevikus peale? Kattel annaks praegu võidu Hiinale, Pajula ei kannaks aga USAd veel maha.

"Kui me ajaloost õpime, siis ma arvan, et ilmselt on Hiina see, kes seekord peale jääb," ütles Kattel. "Eriti kui vaatame tuleviku mõttes väga olulisi tööstusharusid, nagu seesama rohemajandus. Hiina on juba täna seal USAst eespool oma tootmismahtude, aga isegi võib-olla tehnoloogia poolest".

Pajula tõdes, et mõlemal pool võivad tulla suured probleemid ja pinged kuhjuvad. "Ma arvan, et sellises olukorras võidab see, kellel plahvatus toimub varem kui hiljem, sest kõige suurem on plahvatus väga kõva kooriku all, kui pinged kuhjuvad ja kui see ühel hetkel lööb ära. Ma arvan, et lihtsalt USAs on see kaitseventiil vähe nõrgem kui Hiinas ja seetõttu ma pigem näeks siin USA-l eelist," lausus ta.

"Välisilma" stuudios kommenteeris teemat USA-st tagasi kodumaale saabunud ER-i ajakirjanik Lauri Tankler. Video on lisatud käesolevale artiklile.

Toimetaja: Karin Koppel



ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: