ERR Pariisis: Prantsuse presidendivalimised lähevad ajalukku sõltumata tulemusest ({{commentsTotal}})

Prantsusmaa presidendivalimised lähevad ajalukku sõltumata lõpptulemusest, nentis ETV poliitikasaade "Välisilm".

Sõjajärgse Prantsusmaa ajaloos esmakordselt ei kandideeri võimulolev president teiseks ametiajaks. Hollande´i taandumise peamine põhjus on majandus - suutmatus läbi suruda reforme, mis ohjeldaksid 10 protsendini kerkinud tööpuudust ja tõmmata käima Prantsusmaa majandusmootor. Teine probleem on Hollande ise.

"Asi pole ainult karismas... Prantsusmaa presidendi väga oluline roll on kehastada kodanike jaoks riiki. Prantslased tahavad presidendis näha kedagi, kelle üle uhke olla. Hollande´i puhul oli see keeruline, sest ta on väga tavaline mees," rääkis politoloog Laurent Bouvet.

"Ta ei olnud Euroopa debattides nii tugev kui oleksime oodanud. Ta ei suutnud poliitilistel põhjustel luua tugevat suhet Angela Merkeliga. Ja kui Saksamaa ja Prantsusmaa ei räägi koos, siis ei ole Euroopa mootor nii tugev kui võiks. See selgitab, miks meil on nii keeruline leida lahendusi praegustele väljakutsetele nagu migratsioon, terrorism, julgeolek jne," selgitas mõttekoja Robert Schumani Fond juht Pascale Joannin.

Benoît Hamon, kelle sotsialistid pühapäeval partei presidendikandidaadiks valisid, üksnes süvendaks Prantsusmaa majandusprobleeme, leidis Pariisi liberaalse mõttekoja, Majanduse ja rahanduse instituudi (IREF) direktor Nicolas Lecaussin. Robotite maksustamisega 750-eurosest kodanikupalgast tekkivat eelarveauku ei kata, märkis ta.

"Saksamaal on kaks korda rohkem roboteid kui Prantsusmaal. Ja tööpuudus on poole väiksem kui Prantsusmaal. Nii et robotid pole probleem. Probleem on poliitikutes nagu Hamon. Tema on see ohtlik robot," rõhutas Lecaussin.

Iseküsimus on see, kui kaugele Hamon oma vasakpöördekatsega jõuab. Viimaste nädalate küsitlused ei anna sotsidele erilist lootust aprillis toimuvast valimiste esimesest voorust edasi pääseda. Vasaktsentri valijad võivad nüüd joonduda hoopis euroopameelse eksministri Emmanuel Macron´i taha, kelle toetus on viimastel nädalatel pidevalt kasvanud.

Palju räägitakse suhetest Venemaaga

Pariisi südalinna kerkis hiljuti uus monument. Eiffeli tornist mõnesaja meetri kaugusel asuvat vene õigeusu kirikut peetakse ühtlasi president Vladimir Putini diplomaatiliseks võiduks.

Aastaid kestnud vaidluste kiuste Seine´i äärde püstitatud kuldsed sibulakuplid sobivad sümboliseerima projekti ühe toetaja, konservatiivide presidendikandidaadi François Filloni soovi pöörata Moskvaga suhetes uus lehekülg.

"Sellel ei ole ainult majanduslikud põhjused. See on diplomaatiline seisukoht, et tuleb Venemaaga suhteid muuta. Ja suhete muutmisel on üheks võtmeks sanktsioonide mahavõtmine," sõnas Pascale Joannin.

Kuni Angela Merkel püsib Saksamaal võimul ja Minski leppe täitmisel edusamme ei paista, pole Venemaa-vastaste sanktsioonide täielikku tühistamist mõtet oodata, usub välispoliitika ekspert Steven Blockmans.

"Fillon käis Berliinis ja püüdis veenda Merkelit. See võib viidata sanktsioonide lõdvendamise soovile, aga mitte automaatsele katkemisele. Fillon on ka öelnud, et ta tahab näha Venemaa poolt heasoovlikkust. Aga siiani on ebaselge, mida ta täpsemalt ootab," rääkis mõttekoja CEPS välispoliitika ekspert Blockmans.

Kui Saksamaal räägitakse Kremli võimalikest katsetest valimisi mõjutada üsna palju, siis Prantsusmaal ei pöörata sellele erilist tähelepanu, väitis politoloog Laurent Bouvet. Seda hoolimata tõsiasjast, et populaarseimaks peetud kandidaat, Rahvusrinde juht Marine Le Pen on oma kampaaniate rahastamiseks käinud laenu küsimas Vene pankadest.

"Inimesed ei räägi sellest Prantsusmaal eriti palju. Osa valijatest, nii paremalt kui vasakult, loodab, et Putin ja tugev Venemaa aitavad

Prantsusmaal vastu seista Euroopa Liidule. Globaliseerumise ja Euroopa Liidu kriitika valguses mõtleb üha rohkem inimesi nii. Marine Le Pen, kellel on eriline suhe Venemaa ja Putiniga, võib selle enda kasuks pöörata," sõnas ta.

Tagasi Brüsselisse jõudnud korrespondent Johannes Tralla analüüsis olukorda Prantsusmaa poliitikas ka "Välisilma" otselülituses. Video on lisatud käesolevale artiklile.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: