Kohus määras Le Penile 100 000 euro suuruse rahatrahvi ja kolmeaastase vangistuse, millest kaks aastat on tingimisi. Ühe aasta jooksul tuleb Le Penil kanda elektroonilist jalavõru, mis muudab presidendikampaania poliitiliselt ja logistiliselt keeruliseks.

Samuti lühendati Le Penile kehtestatud kandideerimiskeeldu veidi alla nelja aasta pikkuseks, millest 30 kuud on tingimisi. Sisuliselt tähendab see, et keeld kehtis vaid 15 kuud. Kuna keeld hakkas kehtima 31. märtsil 2025, vahetult pärast algset kohtuotsust, on see praeguseks juba lõppenud.

Algne karistus nägi ette 100 000 euro suurust rahatrahvi ja nelja-aastast vangistust, millest kaks aastat määrati tingimisi ning ülejäänud kaks tuli kanda koduarestis.

Kohtuotsuse järel on jätkuvalt ebaselge, kas Le Pen pürgib järgmisel aastal Prantsusmaa presidendiks.

Kohtusaalist lahkudes Le Pen naeratas, kuid ei vastanud ajakirjanike küsimustele.

Möödunud aastal mõistis Prantsusmaa kohus Le Peni süüdi kelmuses ning määras talle viieaastase kandideerimiskeelu. Le Pen ütles, et kui apellatsioonikohus tema keeldu ei tühista, siis ta ei osale 2027. aasta valimistel ning annab ohjad üle Jordan Bardellale.

Le Peni, tema erakonda Rahvuslik Liit (RN) ja kaht tosinat parteitegelast süüdistati Euroopa Parlamendi vahendite ümbersuunamises Prantsusmaal asuvatele parteitöötajatele. Süüdistatavad ütlesid, et raha kasutati õiguspäraselt ja süüdistused määratlevad liiga kitsalt, mida parlamendiliikme assistent teeb ja teha tohib.