Ossinovski sõnul ei kuulu tervishoiutöötajate nõudmised kollektiivläbirääkimiste juurde
Üle aasta kestnud tervishoiutöötajate kollektiivlepingu arutelu on jõudnud surnud punkti, sest arstide ja haiglate esindajate hinnangul erinevad sõlmitava lepingu tingimused praegu tunduvalt algselt pakutust. Esindusliidud on nõus kollektiivlepingut sõlmima ainult siis, kui valitsus võtab vastu konkreetsed otsused arstiabi kättesaadavuse parandamiseks, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski leiab, et see pole kooskõlas kollektiivleppe seadusega.
Põhiküsimus ei ole palkades ning tervishoiutöötajad ootavad valitsuselt konkreetseid samme arstiabi kättesaadavuse parandamiseks, et patsiendid saaksid vajaliku ravi õigel ajal ja et ravi oleks kvaliteetne, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa selgitas, et kuna valitsus siduvaid kohustusi vastu võtta ei soovi, lükkasid kõik kollektiivleppe osalised pakkumise tagasi.
"Tänavuse aasta numbreid vaadates selgub, et minister pole olnud päris aus, kui ta lubas, et 2017. aastal ravijuhtude arv suureneb. Haigekassa eelarve seletuskiri ütleb, et ravijuhud säilitatakse eelmise aasta tasemel. Ja haiglatele kätte antud lepingutest selgub, et väga paljudel juhtudel on ravijuhtusid siiski vähendatud ehk taas saab ravi vähem inimesi kui tegelikult vaja oleks," rääkis Rehemaa.
"Haiglate liidul pole võimalik kirjutada alla kollektiivleppele situatsioonis, kus aasta keskel on võimalik haigekassal lepingu finantseerimistingimusi muuta. Esimeses lepingu pakkumises sellist võimalust ei olnud. Praegu oli see sisse toodud. Me oleme valmis alla kirjutama, juhul kui see kokkulepe finantseerimismudeli jätkumisel kehtib kogu perioodil," selgitas haiglate liidu juht Urmas Sule.
Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul ei kuulu liitude soovid seaduse järgi kollektiivläbirääkimiste juurde, sest ei puuduta palgakõnelusi ega ka töökeskkonna parandamist, esindades seejuures hoopis patsientide huvi.
"Need kaks protsessi ehk kollektiivlepingu läbirääkimised palkade ja töötingimuste osas ning muud poliitilised otsused, mis tervishoius vajavad tegemist, ei ole omavahel seotud. Valitsus on kokku leppinud, et selle aasta kevadel vastavalt eelmise aasta analüüsile need otsused läbi arutatakse ja otsused ära tehakse, need saavad ka vajaliku rahalise katte," ütles Ossinovski.
Ta lisas aga, et see, et kollektiivlepet ei tulnud, seab plaanitud tervishoiutöötajate palgatõusu ohtu. Seda küsimust käsitleb nõukogu 17. veebruaril oma järgmisel koosolekul.
Põhimõttelised muudatused tervishoius jäävad ootama aprillikuud.
Toimetaja: Merili Nael
