Auto on staatuse sümbol. See on ühtlasi justkui tänavast või ühistranspordist privaatsem ruum. Kaasaegsed autod on pigem "ratastel nutitelefonid".

Mozilla tuntuim toode on brauser Firefox. Aastatel 2017–2026 avaldasid nad raporteid eri kategooria toodete privaatsusest. 2023. aastal võtsid nad ette erinevate võrkudega ühendatud autod. Raporti autorite hinnang oli karm: "Kõik uued autod on privaatsusõudusunenäod ratastel, mis koguvad hiiglaslikus koguses isikuandmeid."

Kokku vaadati 25 automarki. Kõik kogusid liiga palju isikuandmeid. Kogumiseks kasutati erinevaid allikaid, sensoritest kuni auto mobiiliäpini.

Milliseid andmeid autotootjad koguvad? Üldiselt kogutakse VIN-koode ja kontode tegemiseks jagatud andmeid. Kasutaja loal võetakse ka autoga ühendatud nutiseadmest mis võtta annab. Loomulikult jälgitakse juhi profileerimiseks äppide kasutamist ning sõidustiili.

Endi sõnul osad autotootjad sellega ei piirdu. Nissan väidab, et kogub muuhulgas andmeid kasutaja tervise ja seksuaalelu kohta. (Viimase vastu tunneb huvi ka Kia.) Nende andmete kogumisviiside osas jääb Nissan kidakeelseks. Küll aga lubab tootja lahkelt jagada ja müüa kõike, mida teie kohta teab.

Kellega andmeid jagatakse? Loomulikult interneti reklaamimüügi toiduahelas olevate ettevõtetega. Kindlasti ka korrakaitse ja valitsustega, kui need küsivad. Kia lähtus jagamisel nii seadusest kui ka enda "heast arvamusest". Kuna nii auto- kui ka reklaamitööstuses esineb andmelekkeid, siis jagatakse andmeid aeg-ajalt ka kurjategijatega.

Sageli käsitatakse autos viibimist "nõusolekuna" andmekogumiseks. Näiteks Subaru jaoks on ka kaasreisijad kasutajad, kes on nõustunud nende privaatsuspoliitikaga. Seega puudutavad autode privaatsusriived lisaks juhile ka kaasreisijaid.

Mozilla raporti toetus autotootjate privaatsuspoliitika dokumentidele. Sisuliselt ei kontrollitud, milliseid andmeid autod ja nende äpid tegelikult koguvad. Nicole Zagsoni ja kaasautorite hiljutine uurimus täidab selle lünga empiiriliste andmetega.

Testiti 21 viimasel kolmel aastal välja tulnud mudelit 19 erinevalt brändilt. Uurijaid huvitas, milliseid (isiku)andmeid autod koguvad ja kellega neid jagavad. Selleks jälgiti võrguliiklust nii autodes kui ka nende äppides erinevates oludes.

Edastatud andmeid uurijad ei näinud, sest võrguliiklus oli krüpteeritud. Selle asemel kogusid nad metaandmeid, milliste domeenidega autod ja äpid rääkisid ning kellele need kuulusid. Samuti tuvastati, mis tüüpi andmeid autod ja tootjate äpid edastasid.

Selgus, et autod saadavad andmeid muuhulgas ka turundus ja jälgimisteenuste pakkujatele. Pakkujate hulk oli suurem keerukama ja väiksem lihtsama infosüsteemiga autode puhul. Kõige sagedamini edastati andmeid Google'ile ja Amazonile. Kõige heldemad jagajad on Teslad, mis räägivad 20–30 erineva turundusdomeeniga.

Jälgimine kasvab, tihti kuni kahekordselt, kui autot koos tootja äpiga kasutada. Autoga seotud andmed, nagu VIN-kood, seostatakse kasutaja andmetega, nagu meiliaadress. Nii seovad turundajad autoomaniku teistest äppidest tema kohta kogutud käitumisandmete ning veebiajalooga. Kõige selle asukohaandmetega rikastamine võimaldab senisest põhjalikumat profileerimist.

Uurijad palusid autotootjatel oma leide kommenteerida. Üldiselt veeretati vastutus andmete eest lõppkasutajale. Uurijate arvates seatakse viimased nii ebaõiglase valiku ette: leppida andmekogumisega või loobuda auto funktsioonidest või selle kasutamisest.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.