Haridusministeeriumi andmetel pakutakse praegu murdekeele õpet umbes 15-20 Eesti üldhariduskoolis, mis on valdavalt väikesed maakoolid ning nädalas on neid tunde vaid paar.

Nüüd on aga valmis saanud eelnõu, mille kohaselt laieneb võimalus murdekeelt õppida juba järgmisest õppeaastast märgatavalt. See näeb ette, et kui oma piirkonna keelt tahab õppida vähemalt kümme last, on vanematel õigus koolilt seda taotleda. Neis koolides, kus juba praegu murdekeelt õpetatakse, ei ole vaja lapsevanematel uusi taotlusi esitada.

Kohalikku keelt ja kultuuri saab eelnõu järgi õppida valikainena, kuid ühtlasi annab see murretele võrdväärsed õigused võõrkeeleõppega ehk seda saab õppida süvendatult ka B-võõrkeelena. Täpsemad tingimused kehtestatakse pärast seaduse vastuvõtmist.

Haridusminister Kristina Kallas ütles ERR-ile, et muudatust on vaja, kuna näiteks vene või ukraina emakeelega lastel on praegugi õigus nõuda, et kool kaks tundi nädalas neile nende emakeelt õpetaks, aga kodus näiteks võru, setu või mulgi keelt rääkivatel lastel samasugust õigust ei ole.

"Lapse keelelise arengu ja ka eesti kultuuri arengu huvides on vaja see õigus võrdsustada, et setu, võru ja teistel keeltel oleksid sarnased õigused haridussüsteemis," lausus Kallas.

Eelnõu seletuskiri sedastab, et muudatus sündis eeskätt Lõuna-Eesti murrete kõnelejate eestvedamisel, sest keeleseaduses sätestatud eesti keele piirkondlike erikujude kaitse ei ole olnud piisav lahendus. Seaduseelnõuga antakse ühiskonnale selge sõnum, et eesti keele piirkondlike erikujude ja paikkondliku kultuuri õpe on väärtustatud ning hariduse kaudu kaitstud.

Lisaks märgib ministeerium, et väikesi koole on rahvastikumuudatuste tõttu vähemaks jäänud ning lapsed siirdunud õppima piirkonnakeskuste suurematesse koolidesse. Seal lahustub murdekeeleõpe muude huvide ja tegevuste seas ja neil, kes seda siiski õppida tahaksid, on keeruline endale tähelepanu saada.

Muudatus annabki lapsevanematele õiguse taotleda koolilt piirkondliku keelekuju õpetamist, ilma et peaks sõlmima kogu kooli vanemate huve arvestavaid kokkuleppeid.

Koolijuht peab algatust vajalikuks

Viljandimaal asuva August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi direktor Jaak Israel ütles, et tegu on väärt algatusega.

"Iga asi rikastab keeletunnetust. Kuskilt peab ju algteadmised saama, kust on eesti keel alanud ja välja kujunenud," lausus ta.

Nende kool pakub gümnaasiumiosas mulgi keele ja kultuuri valikkursust ning nad tegid taotluse ka haridusministeeriumi sellel aastal algatatud toetusmeetmesse, millega pakutakse tuge kohaliku keelekuju õpetamiseks koolides. Taotlusvoor on alles käimas, kuid Israeli sõnul tahaksid nad selle toel viia mulgi murde õppe algklassidesse, kus seda ühe eesti keele tunni arvelt õpetataks.

Gümnaasiumis pakutava mulgi keele valikaine kohta märkis koolijuht, et praegu käib seal kolm õpilast, kuid neid on ka rohkem olnud. Samas on ühel aastal avatud grupp ka ainult ühe õpilasega.

"Me ei saa seda võimalust kasutamata jätta," tõdes Israel. "Mulke on vähe ja kui juba üks tunneb huvi, peame võimaluse andma ja ei saa ka raha lugeda, kui tahame, et mulgi keel ja kultuur siin piirkonnas säiliks."

Ta lisas, et see õpilane on nüüdseks Tallinnas edasiõppimas, kuid ta on käinud Kitzbergi gümnaasiumis ettekannet tegemas ja võibolla tuleb ta kunagi juurte juurde tagasi ja hakkab ise seda asja vedama - vähemasti on kool selleks võimaluse andnud.

Võru kesklinna kooli direktor Kaare Lill ütles, et neil on võru keele õpe esindatud väga õrnalt - see on osa algklassilaste huviharidusest, kus lapsevanem saab valida ühe huvitunni nädalas ning valikuid on palju, mistõttu võib laps näiteks ühe trimestri õppida võru keelt, teise robootikat ja kolmanda midagi kunstiga seonduvat.

Perede huvi kohta märkis koolijuht, et kui vanavanemad ei ole kodus võru keelt rääkinud ja ka vanemad ei ole ise võrukeelset keskkonda kogenud, võivad nad küsida, milleks seda õppida, teadlikumad vanemad aga soovivad seda oma lastele pakkuda. Võru keele huviring ei täitu kiiresti, pigem tagasihoidlikumas tempos.

Seega on muudatus Lille hinnangul kindlasti vajalik ja hea, et võru keel jääks kõlama, aga kuidas seda ellu rakendatakse, pole veel päris selge.

"Võime natuke hätta jääda, sest meil pole piisavalt õpetajaid, kes julgeksid ja oskaksid võro kiilt edasi anda ja oma tunnis kasutada. Õpetajad ju tulevad kooli tihti üle Eesti, neil puudub see taust," sõnas ta.

Viljandimaa August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi direktor usub, et neil ei ole õpetajate leidmisega muret. Israeli sõnul on neil eesti keele õpetaja, kes on läbinud kursused ning mõte mulgi murret B-keelena õpetada on päris tervitatav.

Kui teemat rohkem kajastatakse, võib ka lastevanemate huvi Israeli hinnangul kasvada ning teatud huvigrupp on praegugi kindlasti olemas. Küll aga oleks tarvis, et muudatusega kaasneks ka vajalik rahastus.

Koolid saavad murdekeelte õpetamiseks toetust

Kristina Kallase sõnul puudutab muudatus võimalust murdekeelt põhikoolis õpetada ja ehkki gümnaasiumis otseselt sellist kohustust ei ole, on võimalus siiski olemas sarnaselt teiste võõrkeeltega.

"Teame täna, et näiteks Setomaa gümnaasium pakub setu keele õpet. Aga see piirneb ainult nende piirkondadega, kus murdekeeli kasutatakse. Võõrkeeleõpet saab üle Eesti ühetaoliselt pakkuda, aga murdekeelte õpe piirdub nende murdekeelte kasutusalaga," selgitas Kallas.

Selleks, et õpetajaid jätkuks, on olemas murdekeelte õppetoetus, mille abil õpikuid välja anda ja õppevara arendada.

Eelnõu kohaselt viiakse eesti keele murrete õppe koordineerimine ja koolide toetamine Eesti Keele Instituudi alla, et koolid ei peaks eraldi õppematerjali ja õpetajate ettevalmistuse küsimusi lahendama hakkama.

Murdekeele õpe ei peaks õppekoormust suurendama, kuid kui koolil ei ole vaba tunnimahtu, on tal õigus suurendada õpilase nädala suurimat lubatud õppekoormust ühe tunni võrra.

Muudatus puudutab eelkõige võru, setu, mulgi, tartu, saare, kihnu, muhu, hiiu, kodavere, kuusalu, lüganuse ja jõhvi keelekuju ajaloolistel aladel asuvaid koole. Neis piirkondades on ligikaudu 155 põhikooli.

Kohustus laieneb üksnes koolidele, mis asuvad ajalooliselt väljakujunenud eesti keele piirkondliku eripära piirkonnas.

Viimase rahvaloenduse andmetel oskab mõnd eesti keele piirkondlikku erikuju 23 protsenti vähemalt 65-aastastest inimestest, kuid kuni 14-aastastest lastest vaid kolm protsenti. Kokku on murdekeelte oskajaid Eestis ligikaudu 160 000.

Haridusministeerium saatis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu osapooltele arvamuse avaldamiseks. Plaani kohaselt hakkab muudatus kehtima juba tulevasest õppeaastast.