HS: Soome välisministeerium ei võtnud inimest Vene topeltkodakondsuse tõttu tööle ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Soome välisministeerium
Soome välisministeerium Autor/allikas: Pöllö/Wikimedia Commons

Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel on Soome välisministeerium keeldunud tööle võtmast inimest, kellel oli Soome ja Venemaa topeltkodakondsus. Märkimisväärne on see, et nimetatud inimesega oli varem juba tööleasumise asjus kokku lepitud.

Väljaande toimetajate kinnitusel on nad kuulanud ka audiosalvestist sellest, kuidas inimest keeldutakse tööle võtmast ning põhjusena mainitakse just nimelt Vene topeltkodakondsust. Salvestusel ütleb välisministeeriumi ametnik, et otsuse tegemisel lähtutakse ministeeriumi enda reeglitest, mis puudutavad paralleelset venemaa kodakondsust omavaid inimesi.

Ametniku sõnul võivad Vene topeltkodakondsusega inimesed sattuda Moskva mõjutusvahendite ohvriks. Kui kandidaadil topeltkodakondsust poleks, oleks ta ka tööle võetud, tunnistas välisministeeriumi ametnik.

Salvestuse tegi tööle kandideerija ise, sest tal ei õnnestunud enda sõnul saada keeldumise kohta kirjalikku otsust.

Välisministeeriumi kantsler Peter Stenlund selgitas HS-ile, et topeltkodakondsus ei saa olla põhjuseks, miks inimene ei saa välisministeeriumis töötada. Samuti pole ministeeriumis ka sellist reeglit kehtestatud, rõhutas ta.

Artiklis mainitud juhtumist kantsler enda sõnul teadlik pole ega saa ka seda seetõttu detailselt kommenteerida.

Soome seaduste kohaselt ei saa topeltkodakondsus olla põhjuseks, miks inimene ei saa välisministeeriumis töötada. Ajalehega rääkinud õiguseksperdid omakorda nentisid, et ka topeltkodakondsust omavate inimestele tõrjumine avaliku sektori ametikohtadelt uute seadustega võiks tekitada vastuolusid põhiseadusega.

Teema sai alguse Yle artiklist Soome kaitseväe kohta

Korraga Venemaa ja Soome kodakondsust omavate inimeste teema kerkis esile käesoleval nädalal, kui Soome rahvusringhääling kirjutas, kuidas kaitseväes on Vene topeltkodakondsusega inimesed erilise jälgimise alla võetud - näiteks ajateenistuses ei koolitata selliseid inimesi teatavaid ülesandeid täitma - ning et neid ei võeta kaitseväkke tööle.

Kaitseminister Jussi Niinistö ütles omakorda, et mingit sellist korraldust kaitseväes ei ole ning nimetas Yle allikate põhjal kirjutatud artiklit Soome mainet kahjustavaks teoks. Kaitseministri arvates langes Yle infooperatsiooni ja libauudise ohvriks. Yle omakorda kinnitab, et nende toimetajad on näinud isegi dokumenti, mille alusel Soome kaitseväes selline reegel kehtestati.

Küll aga tunnistas kaitseminister Niinistö, et tal on kavas algatada eelnõu, mille kohaselt topeltkodakondsusega inimesi edaspidi kaitseväkke tööle ei võetaks.

Topeltkodakondsus on Soome seaduste kohaselt lubatud alates 2003. aastast. Juba tollast eelnõu ette valmistades räägiti mingil määral võimalikest tekkida võivatest probleemidest, kuid tõsiselt murelikuks muutus Soome juhtkond nimetatud teemal alles pärast 2014. aastat, mil leidis aset Krimmi annekteerimine Venemaa poolt, kirjutab Yle oma analüüsis.

2014. aasta seisuga elas Soomes umbes 60 000 venelast, kellest umbes kolmandik omas topeltkodakondsust. Eriti murelikuks tegid Helsingit näiteks Venemaa seadused, mille kohaselt hakkas Moskva üha rohkem pöörama tähelepanu topeltkodakondsusega Vene kodanikele ja sellele, kuidas neid Venemaa huvides ära kasutada.

Seetõttu andis Soome president Sauli Niinistö ka siseministeeriumile korralduse teha analüüs Soome ja mõne teise riigi kodakondsust omavate inimeste kohta.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: