Avaldus erineb varasematest president Donald Trumpi signaalidest, mille järgi võis arvata, et ta ei ole Iisraeli asundustegevuse vastu, vahendas BBC.

Okupeeritud Läänekaldale rajatud uusasunduste saatus on üks kõige enam vaidlusi tekitavaid teemasid Iisraeli ja Palestiina vahel. Umbes 140 asunduses elab üle 600 000 juudi. Rahvusvahelise seaduse järgi on tegu ebaseaduslike ehitistega, ehkki Iisrael ei ole sellega nõus.

Trumpi võimulesaamine on Iisraeli valitsusele julgustavalt mõjunud ja viimastel päevadel on riik teinud teatavaks plaanid tuhandete asunduskodude ehitamiseks.

Neljapäeval tegi selle kohta avalduse Valge Maja. "Kuigi me ei usu, et asunduste olemasolu takistaks rahu saavutamist, ei pruugi uute asunduste ehitamine või olemasolevate laiendamine väljapoole nende praegusi piire selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata," seisis avalduses.

Valge Maja teatel ootab Trumpi administratsioon võimalust sel teemal Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga arutleda, kui ta veebruari lõpus Washingtoni visiidile tuleb.

Iisrael: vara veel öelda, kuidas USA avaldus asundustegevust mõjutab

Iisrali saadik ÜROs Danny Danon rääkis Iisraeli raadiole, et vara on veel hinnata, kuidas Valge Maja värske avaldus Iisraeli plaani uusi asunduskodusid rajada mõjutab.

"Seda on veel vara öelda. Ma ei nimetaks seda USA administratsiooni tagasipöördeks, kuid see teema on neil selgelt päevakorral. Küsimust arutatakse, kui peaminister Washingtonis presidendiga kohtub," sõnas Danon.

Iisrael okupeeris Läänekalda ja Ida-Jeruusalemma 1967. aastal ja peab kogu linna oma jagamatuks pealinnaks. Palestiinlased näevad aga Ida-Jeruusalemma tulevase Palestiina riigi pealinnana.