Venemaa sissetung Ukrainasse on andnud uut hoogu püüdlustele 27-liikmelist Euroopa Liitu laiendada. Võimalike uute liikmete esirinnas on Montenegro, Albaania, Ukraina ja Moldova.

Brüssel esitas iga-aastases laienemispüüdluste ülevaates neljale kandidaatriigile teekaardid.

Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Marta Kos ütles, et Montenegro ja EL võiksid liitumislepingu allkirjastada kõige varem järgmise aasta juunis, misjärel peavad selle ratifitseerima 27 liikmesriiki.

"Montenegro on graafikus, et saada 2028. aastal Euroopa Liidu 28. liikmeks," ütles Kos.

Üheks potentsiaalseks takistuseks umbes 650 000 elanikuga Lääne-Balkani riigile on rida lahendamata küsimusi naaberriigi Horvaatiaga.

Kuid EL-i ametnikud loodavad nendel läbirääkimistel edusamme ja et tee Montenegrole saab vabaks.

Albaaniat ja Moldovat nähakse järgmistena, kusjuures Brüssel ootab, et mõlemad teevad suuri edusamme 2027. aastal.

"Nüüd on oluline, et Moldova jätkaks praeguse reformitempo hoidmist, et riik saaks saavutada oma ambitsioonika, kuid teostatava eesmärgi lõpetada liitumisläbirääkimised 2028. aasta alguseks," teatas Brüssel.

Kos kiitis Ukrainat reformide läbiviimise eest sõja ajal Venemaaga ja kutsus riiki üles jätkama jõupingutusi, et järgmisel aastal läbirääkimistega edasi liikuda.

"On oluline, et Ukraina jätkaks reformitempo kiirendamist, et seada riik positsiooni, mis võimaldab täita ambitsioonika eesmärgi lõpetada liitumisläbirääkimised 2028. aasta lõpuks," teatas Brüssel.

Samas hoidus EL tundlikust teemast seada Ukraina püüdlustele konkreetsemat ajakava. Kuna sõda endiselt möllab, on olukord EL-i ametnike sõnul kuupäevade sätestamiseks liiga ettearvamatu.

Teised EL-i kandidaatriigid on liitumise küsimuses vähikäiku teinud, eriti Gruusia ja Serbia.

Serbia pikaajalise juhi Aleksandar Vučići lüüasaamine eelmisel kuul toimunud valimistel on samas andnud Brüsselile lootust, et Belgrad pöörab uue lehekülje.