"Suud puhtaks" | Lukas Pätsist: allkirjaga võib rikkuda nii mõndagi ära, aga sellega ei saa kogu elutööd maha kriipsutada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1486565923000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Autor/allikas: ERR

Konstantin Päts tegi küll 1940. aastal valearvestuse, kuid kogu tema elutööd sellega maha kriipsustada ei saa, arvas Eesti Rahva Muuseumi juht Tõnis Lukas. Riigikogu liikme Mart Helme (EKRE) hinnangul võib aga Pätsi nimetada üheks esimeseks küüditajaks Eesti Vabariigis.

Selle nädalas "Suud puhtaks" saates võeti ette Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi poliitiline pärand - kas Eesti Vabariigi üks loojatest reetis lõpuks oma rahva ja riigi? Kas talle tuleks uus ausammas püstitada? Nendele küsimustele otsiti vastust ETV otse-eetris.

Tõnis Lukas rääkis saates, et Päts oli tema hinnangul kahtlemata rahva- ja riigimehena kõrgemast kategooriast, sest tema avatus tõmbas masse kaasa. Samas ei mõista ta, millest on tulnud idee rajada temale ausammas.

"Ta oli tegelikult rahva isa, lisaks tema kodukaunistamise kampaania ja üldse Eesti loo loomine või eestluse müüdi loomine, mis ühe riigi juurde käib. See on suurepärane idee, aga ma ei saa aru, kust see monumendi idee välja kargas. Nüüd on äkki selline teema, mis lööb Eesti rahva kahte lehte. Ma arvan, et see monumendi teema peaks veel natukene settima, et saaksime asjad selgeks rääkida," arutles Lukas.
Tema sõnul tegi Päts 1940. aastal valearvestuse ja seda tema ajast maha tõmmata ei saa. Samas ei tohiks tema hinnangul ka Pätsi ülejäänud elutööd maha tõmmata.

"On loomulik, et inimestel juhtub elus nii mõndagi, mõnikord teevad nad valearvestusi. Konstantin Päts tegi valearvestuse /.../. Nii et allkirjaga võib rikkuda oma elus nii mõndagi ära, aga sellest ei saa kogu elutööd maha kriipsutada," sõnas ta ja lisas, et läheks siiski Pätsi monumendi avamisele, mis oleks austus tema ülejäänud elutööle.

Saates osalenud filmitegija Mark Soosaare hinnangul on vaidlus Pätsi ausamba rajamise üle totter. Tema sõnul on Päts oma elutööga juba endale samba püstitanud.

Õigusteadlane Lauri Mälksoo ütles saates, et Konstantin Päts võiks olla mõnes mõttes ka leppimise sümbol.

"Ma ei usu sellesse, et meil pikemas perspektiivis Eesti ajast saab jääda väga palju sümboleid, et me kõiki neid jõuaksime võrdselt mäletada ehk tähelepanu ikkagi peab kellelegi fokuseeruma," ütles ta.

"Tuletan meelde, et Eesti Vabariik taastati järjepidevuse ideoloogiast lähtudes ja ma väidan, et ikkagi Konstantin Päts oli selle järjepidevuse üks sümboleid. Me ei taastanud ainult seda riiki, mis moodustati 1918, vaid ka seda riiki, mis lõppes 1940 de facto," rääkis Mälksoo.

"Ma küsin ka, mis riik see üldse on, kes oma asutajaid ei taha mälestussambaga mälestada," lisas ta.

Riigikogu liige Mart Helme (EKRE) tõi välja, et Konstantin Pätsile on ausammas Tahkurannas ja bareljeef juba olemas.

Tema hinnangul on hea, et ausambaga seoses on tekkinud arutelu, sest see näitab, et me pole oma ajalugu veel piisavalt põhjalikult uurinud.

"Meil on väga palju valgeid laike, spekulatiivseid lähenemisi küllaltki olulistele ja meie rahva saatust määranud sündmustele ja üks on kindlasti see, mida tehti vapsidega - kas oli õigustatud riigipööre või ei olnud, kas oli õigustatud nende massiline vahistamine koos pereliikmetega või mitte. Minu isiklik arvamus on, et ei olnud õigustatud. Me võime öelda, et Konstantin Päts oli üks esimesi küüditajaid Eesti Vabariigis, sest inimeste saatmist väikesaartele ja lahtikiskumist oma elukutsete ja kodukohtade juurest ei saa teisiti nimetada kui küüditamiseks," arutles Helme.

"Meil on ka selgusetu, kuidas tapeti Artur Sirk või mis asjaolud on seotud tema surmaga ja see on seotud ka Pätsiga. Minu arvates seni, kuni need küsimused pole ajaloolaste poolt põhjalikult läbi uuritud ja saanud niivõrd-kuivõrd ammendavaid vastuseid, ma ei kiirustaks Pätsile ausamba rajamisega," lisas ta.

Helme hinnangul vääriks ausammast Otto Tief, kelle valitsus 1944. aasta septembris heiskas Toompeale sinimustvalge lipu ja märkis ära, et Eesti vallutatakse uuesti. "Ma arvan, et see mees väärib kordades rohkem, sest see ajaloohetk pole vähem dramaatiline kui 1918. aasta november," ütles Helme.

Loe ka "Suud puhtaks" saateblogi! 

 

 

Toimetaja: Allan Rajavee, Greete Palmiste, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: