Häkkerite grupi Šaltai-Boltai kaasasutaja tahab Eestilt varjupaika ({{commentsTotal}})

"Aktuaalsele kaamerale" intervjuu andnud Vene häkkerite grupi Šaltai-Boltai viimane vabaduses olev liige Aleksandr Glazastikov kavatseb paluda Eestilt varjupaika, Venemaal ootaks teda vangistus kõrgeid ametiisikuid kompromiteerivate materjalide avaldamise eest. Pole ka välistatud, et Šaltai-Boltai oli seotud küberrünnakutega USA valimiskampaania ajal.

Projekt Šaltai-Boltai avalikustas viimase kolme aasta jooksul mitukümmend gigabaiti Vene tippametnike ja ärimeeste kirjavahetusest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Esialgne eesmärk oli see info avalikustada, sest nagu teada, võim varjab palju. Ja projekti esimese ja teise aasta jooksul me avalikustasime tõesti palju. Mis aga puudutab kommertstegevust - muidugi oli meil vaja raha projekti toetamiseks, operatiivtarbeks. Ja mõistetav oli, et keegi tahab maksta info eemaldamise, mitteavalikustamise eest. See raha lähebki projekti arendamiseks," rääkis Šaltai-Boltai projekti kaasasutaja Glazastikov "Aktuaalsele kaamerale".

Kolme aasta jooksul teenisid häkkerid eesotsas Vladimir Anikejevi ehk Ljuisiga kaks miljonit dollarit. Politsei ei olnud huvitatud nende tegevusest, aga tahtis neid kontrollida.

"Nad teadsid, kes me oleme, aga nad ei sekkunud sellesse protsessi, välja arvatud selle kureerimine FSB poolt. Nagu ma tean, pöördus FSB kõrge ohvitser Anikejevi poole. Ta ei öelnud ei nime ega ametikohta. Ta ütles: me teame teist kõike, aga me tahaksime teid kuidagi kontrollida ja meil peab olema vetoõigus mingite teie publikatsioonide osas," selgitas Glazastikov, kelle sõnul toimus selline vestlus 2016. aasta kevadel või suvel.

Eelmise aasta novembris-detsembris pandi kõik grupeeringu liikmed ja nende kuraatorid FSB-st ootamatult kinni. Neid süüdistatakse ebaseaduslikus info hankimises ja riigireetmises.

Glazastikov aga kavatseb taotleda varjupaika Eestis, kus ta praegu asub.

FSB ekstöötajaid süüdistatakse riigireetmises

Moskva Lefortovo kohus pikendas 2. veebruaril häkkerirühma Šaltai-Boltai kaasusega seotud kahe kahtlusaluse vahi all hoidmist ning selle raames avaldati esmakordselt ka nende nimed.

"Kohtu määruse alusel pikendatakse detsembris vahi alla võetud Konstantin Tepljakovi ja Aleksandr Filinovi vahi all pidamist aprilli alguseni," ütles Interfaxile kohtu pressiesindaja Jekaterina Krasnova kolmapäeval.

Rühmituse väidetav looja, ajakirjanik Anikejev, on juba vahi all.

Tepljakovile ja Filinovile on esitatud sama süüdistus kui Anikejevile - grupiviisiline seadusvastane tungimine võõrastesse arvutitesse, ütles Krasnova.

Tema sõnutsi otsustas kohus kinnipeetud vahi alla võtta veel mullu novembris, kuid pärast Anikejevit. Mullu 9. novembril vahi alla võetud Anikejev jääb vahi alla 8. märtsini, lisas pressiesindaja.

Kahele Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) endisele töötajale ja IT-firma Kaspersky Labi endisele osakonnajuhatajale on aga esitatud süüdistus riigireetmises USA heaks, ütles kaasusega seotud neljanda isiku advokaat.

Teadupoolest võeti riigireetmise ja häkkerirünnakute korraldamise kahtlustusega kinni neli inimest, sh FSB küberjulgeolekukeskuse osakonnajuhataja Sergei Mihhailov ja tema asetäitja Dmitri Dokutšajev. Vahi alla võeti ka Kaspersky Labis küberrünnakuid uuriva osakonna juht Ruslan Stojanov.

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: