Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul on uuest süsteemist kasu nii patsientidele kui ka arstidele.

"Meditsiinis võib paratamatult tulla ette olukordi, kus kõik ei laabu parimal võimalikul moel. Arst tahab patsiendile ikka head, ent erinevate asjaolude kokkulangemisel või ebapiisava informatsiooni tingimustes ei pruugi kõik alati õnnestuda. Kuluka ja aeganõudva kohtutee asemel hüvitaks kindlustus patsiendile tervishoiuteenuse käigus saadud kahjud, mille tekkimine oli mõistlikkuse piires välditav. Tervishoiutöötajad saavad aga süüdistuste asemel keskenduda ilmnenud probleemide vältimiseks tulevikus," selgitas minister.

Loodava mittesüülise kindlustuse eesmärk on teha kahju hüvitamine kannatanu jaoks võimalikult kiireks ja lihtsaks. Tervisekahju juhtumid saavad seadusega kindla piirmäära, mis sõltub kahju raskusest. Samas jääb patsiendile ka pärast fondist hüvitise saamist õigus pöörduda kohtusse.

Süsteemi maksimaalne kulu on riigieelarvele ja haigekassale umbes 2,3–3 miljonit eurot aastas.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste selgitas täpsustavalt, et 2,3–3 miljonit eurot on teiste riikide (Soome, Rootsi) kogemust arvestades loodava fondi maksimaalne prognoositav kulu hüvitistele ja tegevuskuludeks. "Seda juhul, kui meie patsiendid saaksid hüvitisi sama sageli ja samasuguse keskmise määraga (elukalliduse koefitsient on seejuures maha arvestatud). Läti kogemust ja meie ekspertide hinnangut arvestades on see kulu süsteemi käivitumisel pigem väiksem," seletas Paluste.

Paralleelselt patsiendikindlustusega kavatsetakse töötada välja välditavate tüsistuste ja ohujuhtumite dokumenteerimise ja ennetamise süsteem, et parandada veelgi ravi kvaliteeti ja tagada patsientide ohutus.

Paluste: patsiendil kaob tõendamiskohustus

Paluste selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus loodava süsteemi toimimist. "Kui patsient on arvamusel, et tema on saanud raviprotsessis sellist tervisekahju, mida oleks olnud võimalik vältida, siis on tal võimalus pöörduda loodava fondi poole, kus kahjumenetlejad koostöös meditsiiniekspertidega hakkaksid hindama, kas see on seda liiki kindlustusjuhtum, mida oleks olnud vältida ja kas sellisel juhul on õigustatud hüvitise maksmine," rääkis ta.

Erinevalt tänasest süsteemist kaob Paluste sõnul uue süsteemi puhul patsiendil ära tõendamiskohustus. "Selle võtab enda peale loodav fond, kes hakkab juhtumeid menetlema ja seda hindama," lisas ta.

Paluste loodab, et juhtumite menetlemine ei hakka venima ning patsiendid saavad hüvitise kätte vähem kui poole aastaga.

Vastutuskindlustuse fondi hakkavad raviasutused sissemakseid tegema.

"Plaanis on reguleerida süsteem selliselt, et kõik Eestis tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutajad hakkavad sellesse fondi tegema sissemakseid sõltuvalt sellest, kui palju asutuses töötab arste, õdesid, ämmaemandaid, kas arstid on lõikavad kirurgid või mitte," selgitas Paluste.