Patsiendikindlustuse eelnõu ette valmistav töörühm on jõudnud lõpusirgele ({{commentsTotal}})

Patsiendikindlustus hüvitab muuhulgas ravivea, millega inimesele on üle kantud näiteks vale veregrupi verd.
Patsiendikindlustus hüvitab muuhulgas ravivea, millega inimesele on üle kantud näiteks vale veregrupi verd. Autor/allikas: verekeskus.ee

Möödunud sügisest alates sotsiaalministeeriumi juures koos käinud patsiendikindlustuse loomise töörühm on jõudnud eelnõu ettevalmistamisega lõpusirgele.

Patsiendikindlustuse süsteemi loomise vajadusest on räägitud juba aastaid ning mullu septembris teatas sotsiaalministeerium, et hakkab välja töötama patsiendikindlustust, et hüvitada patsientidele välditavaid ravivigu ning võtta teistest seadustest välja meedikute süülisus. Seejuures ei pea tervisekahju hüvitamiseks tuvastama meediku süüd, vaid tähtis on välditavus.

Toona loodeti, et seaduseelnõu valmib ja läheb kooskõlastusringile 2018. aasta lõpuks ning seadus võiks jõustuda 2020. aastal. Paraku on käes 2019. aasta ning ametisse on astunud uus valitsus, aga eelnõu ei ole senini kooskõlastusringile jõudnud.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütles ERR-ile, et patsiendikindlustuse loomise kallal on sotsiaalministeeriumis alates möödunud sügisest töötanud lai ring spetsialiste – arstid, õed, õigus- ja kindlustuseksperdid, patsientide esindajad.

"Praeguseks on töörühm eelnõu ettevalmistamisega lõpusirgel," kinnitas ta.

Paluste sõnul toimus töögrupi viimatine kohtumine märtsi keskpaigas ja siis arutati mitmeid mitteametlikul kooskõlastusringil tulnud muudatusettepanekuid. Eriti rohkesti laekus ettepanekuid kindlustusandjatelt.

"Suure osa ettepanekute arvestamiseks leidsime konsensuse, kuid oli rida olulisi muudatusettepanekuid, mille osas ei õnnestunud kahjuks üksmeelele jõuda. Erimeelsuste kohti ei ole jäänud küll palju, kuid töögrupi liikmed leidsid, et neid tuleb veel koos arutada konsensuse leidmiseks," rääkis tervishoiuvõrgu juht.

Ta lisas, et erimeelsuste puhul on tegemist detailidega nagu definitsioonide täpsustamine ja piirmäärade suurused, aga nii üldise kindlustuskaitse kui ka süsteemi kulude mõttes on need siiski olulised küsimused. Neid hakkab töörühm arutama 8. mail, kuid ka vahepeal arutatakse üksikküsimusi väiksemates rühmades.

Senine süsteem on keskendunud ravivigade puhul süü ja süüdlase otsimisele ja süüd tõendama on pidanud patsient.

Sügisel kirjeldas toonane tervise- ja tööminister Riina Sikkut loodavat süsteemi nii, et tervishoiutöötajate vastutuskindlustusena toimiva lahenduse puhul oleksid raviasutused kohustatud kõik oma meedikud võimalike ravivigade vastu kindlustama, nende eest igakuiseid makseid tasudes. Minister võrdles uut kindlustusliiki kohustusliku liikluskindlustusega.

Süsteemi eeldatavaks maksimaalseks kogukuluks hindas ministeerium mullu 2,3-3 miljonit eurot aastas.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: