Praegu on nii, et kui arst teeb vea, saab kannatanu pöörduda kahjunõudega haigla poole. Haigla siseringis otsustatakse, kas ja kui palju patsiendile hüvitist maksta ning kui patsient tulemusega rahule ei jää, võib ta abi küsida kohtult. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütleb, et niimoodi on patsient alati nõrgem pool.

"Tõenäoliselt on ka päris keeruline raviasutuse vastu minna sellises väikseses riigis, nagu Eesti on. Neutraalne koht, kuhu inimene saab oma taotlusega minna, on tõenäoliselt lihtsam ka patsiendi jaoks," märkis ta.

Seaduseelnõu järgi peaks 2021. aasta juulis käivituma patsiendikindlustuse fond. Lepingutega kindlustavad end tegelikult raviasutused, ehk kõik haiglad, perearstid ja hambaravikabinetid, omanikust sõltumata. Kahjud, mida fond patsiendile hüvitab, jagunevad kaheks.

Varalise kahjuna makstakse kinni näiteks taastusravi või ratastool. Samuti võib fond maksta hüvitist töövõime kaotuse eest. Näiteks kui arsti vea tõttu kaotab oma töövõime miinimumpalka saanud inimene, maksab fond talle iga kuu 112 eurot. Need, kes teenisid enne õnnetust 1500 eurot, saavad fondilt üle 800 euro. Ehk arvestus käib seni makstud sotsiaalmaksu järgi. Kokku saab fond ühele inimesele maksta 100 000 eurot, millest maksimaalselt 30 000 eurot võib olla hüvitis mittevaralise kahju eest.

"Lihtsamalt öeldes hüvitatakse seal valu ja vaeva, mida juhtum inimesele on põhjustanud. Sõltuvalt tekkinud kahju raskusest on eelnõus pakutud välja piirsummad erinevatele astmetele," ütles Paluste.

Ministeeriumiametnik lisas, et päris täpsed juhised peab ministeerium veel koostama, aga laias laastus on need sarnased Soome omadele. Näiteks kerge vigastuse ehk murtud luu, katkise trummkile või viie kaotatud hamba eest võib hüvitist saada kuni 500 eurot. Raske vigastus, mille eest makstakse kuni 5000 eurot, tähendab luude hulgimurde, aga ka ühest silmast või mitmest sõrmest ilmajäämist. Oluline on, et niisugused maksimummäärad pannakse ette kindlustusfondile. Kui inimese arvates on mittevaraline kahju suurem, võib ta alati kohtusse minna ja võidu korral maksab talle haigla.

Soome kogemusele tuginedes hindab sotsiaalministeerium, et kindlustusfond hakkab aastas saama umbes 1500 kaebust, millest rahuldatakse kolmandik.

Seda, kui palju ravivigu praegu juhtub ja kui palju nende eest hüvitist makstakse, ei tea keegi. Sotsiaalministeeriumi juures töötavale tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonile tehakse aastas umbes 200 avaldust ning läinud aastal avastas komisjon 39 meditsiinilist viga. Samas jääb osa vigu haiglate teada, osa ainult patsiendi ja arsti vahele.

Kindlustusfondi üks põhieesmärke ongi arste julgustada, et need oma vigadest räägiks ja kõik nende vigadest õpiks. Sestap vabastatakse see arst, kes ise raviveast teatab, igasugusest vastutusest.

"Need, kes ütlevad, et meil midagi ei juhtu, need ei saa kas asjast aru või valetavad. Neid vigu paratamatult tööd tehes tuleb ette ja mida kauem me oleme olukorras, kus me ei tea neist, selle pärast, et me ei registreeri neid, seda halvem on olukord tegelikult patsiendile," ütles arstide liidu president Jaan Sütt.