Vallajuhid ise ei soovi aga liitumist isegi arutada. Suurvalla tekkimist pidasid vallajuhid mõistlikuks vaid koos Jõhviga, kirjutas Põhjarannik.

Korb põhjendas, et liidetavad vallad on niiöelda maavallad, kus on hõre asutus.

ERR-i raadiouudiste reporter märkis, et tegemist on küll maavaldadega, aga nad vajavad keskust ja georgaafiline keskpunkt on seal Jõhvi linn. "Jah, seda tuleb tunnistada," ütles Korb.

Korb põhjendas veel, et antud otsus oli vabariigi valitsuse otsus, kus kolm partnerit omavahel leppisid kokku ühe valla moodustamises. "Kõik kolm osapoolt leidsid, et see on võimalik, mõistlik ja seda võiks teostada."

Jõhvist rääkides osutas Korb, et Jõhvil on rohkem kokkupuuteid Ahtme ja Kohtla-Järvega. "Aga selgelt tuleks sellele väga suur vastuseis," ütles ta.

Kohtla vallavolikogu esimees Arno Rossman ei välista, et Jõhvit ootabki liitumine Kohtla-Järve Ahtme linnaosaga.

ERR küsis ka, kui palju mõjutab protsesse Mihhail Korbi isa Valeri Korb, kes tegutseb Kohtla-Järvel poliitikuna ja kelle huvides oleks Jõhvit ja Kohtla-Järvet liita.

"Minu isat seal nõupidamisesel ei olnud. Ja Kohtla-Järvest me praegu ei räägi. Jutt käib Jõhvist ja Alutaguse vallast," vastas Korb.

Korb rõhutas, et linnad, kes täidavad 5000 elaniku kriteeriumi saavad ühineda ainult vabatahtlikult ja kahe volikogu otsuse alusel.

Korb: omavalitsustel on 15. maini aega otsustada

"Tegu on valdadega, mis ei täida 5000 elaniku kriteeriumi ning vastavalt seadusele on valitsus pidanud liitumiste osas tegema omapoolsed ettepanekud. Seega nüüd on omavalitsustel aega 15. maini otsustada, kas sellega nõustuda või mitte," ütles Korb kaheksa valla kohta. "Juhul kui ei nõustuta, siis tuleb omavalitsustel otsust põhjendada. Seejärel vaatab valitsus esitatud argumendid üle ning teeb hiljemalt 15. juuliks lõpliku otsuse, kas nõustuda omavalitsuste argumentidega või ühendada omavalitsused esitatud ettepaneku järgi."

Jõhvi kaks eelistust

Jõhvi vallavolikogu esimees Teet Enok ütles ERR-ile, et Jõhvi volikogu antud koosseis on selgelt väljendanud, et liitumine antud kooseisus on võimalik ainult suurelt (suur-Alutaguse) või väikselt (ainult väike-Toila).

"Väike-Toilaga ühinemine pole enam võimalik. Täpsustame hetkel võimalust Alutaguse suurvallaga ühineda. Vajadusel ja sobivusel teeme sellesuunalised ettepanekud. Eelduseks on suurvalla liikmete soov. Kui hetke väikevaldade soov on pigem vägikaikavedu ja eraldumine, jääb selles staadiumis eeldatavasti Jõhvi pealtvaataja rolli," kommenteeris Enok.

Väike-Toila tähendaks ainult Toilat, Suur-Toila - Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme liitumist.

Toila vallavolikogu esimees Roland Peets näeks keskusena Jõhvit, vahendasid ERR-i raadiouudised. "See omavalitsus peaks olema piisavalt suur. Me arvame, et kui Jõhvi oleks selle uue moodustisega liitunud ja oleks tekkinud omavalitsus, kus on 20 000 elanikku, siis see oleks olnud see, mis vaadates kaardi peale võiks siin Ida-Virumaal olla," arvas Peets.