Eestis on palgalõhe endiselt Euroopa Liidu suurim ja just seetõttu on ellu kutsutud igakevadine võrdse palga päev. Siiski liiguvad asjad väga vähesel määral paremuse poole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

2015. aastal oli Eurostati andmetel palgalõhe Eestis langenud 26,9 protsendini. Palgad.ee uuris konkreetsemalt, kui suur on palgalõhe samal positsioonil töötavatel inimestel ja selgus, et ka sellises võrdluses on vahe kahe protsendi võrra vähenenud.

"Kui on 50 000 vastajat ja rohkem, siis me ei räägi enam puhtalt mingist statistilisest veast, vaid midagi turul on muutunud. Ja kui siia juurde panna veel Eurostati andmed, mis näitab, et sooline palgalõhe on 2013 versus 2015 alanenud 2 protsendi võrra, siis me saame rääkida muudatustest turul," selgitas CV-Online'i arendusjuht Heikko Gross.

"Kui me vaatame Palgad.ee andmestikku ja reaalselt makstavat palka konkreetsete posistsioonide lõikes, siis kui 2015. aastal sai mees tuhat eurot ja sama töö eest sai naine 890 eurot, siis 2017. aasta väljavõtte järgi mees saab tuhat eurot ja naine 910," tõi ta näite.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Anu Viks ütles, et kuigi ühel ametikohal töötava mehe ja naise palgaerinevus on tõsine murekoht, mõjutab üleüldist palgalõhe protsenti siiski rohkem see, et nn pehmemad alad, kus valdavalt töötavad naised, on madalamalt tasustatud.

"Probleemi lahendab palkade ühtlustamine. Kui meestele sobib rohkem tehniline töö, naistele sobib rohkem laste ja inimestega tegelemine, siis nii see ongi, aga palgad peaksid olema võrdsed. Üks suur samm, mida me saaksime teha, on populariseerida praeguseid traditsioonilisi naistealasid nagu haridus, sotsiaalvaldkond ka meeste seas," rääkis Viks.

Ta lisas, et näiteks mehed ei lähe õpetajaks, kuna palk on väike. Aga samas, mida rohkem oleks meesõpetajad, seda kiiremini tõuseksid tema hinnangul ka õpetajate palgad.