Naljatades "Eesti rahvuskalaks" nimetatud palgalõhe sisse vaadates on näha kaht erinevat tahku. Ühest küljest on levinud see, et tööd, mida teevad pigem naisterahvad, on madalamalt tasustatud, nagu näiteks lasteaiakasvatajad, medõed, hooldajad jne.

Samas makstakse tihti meestele ja naistele sama töö eest erinevat palka. See konkreetselt on aga seadusevastane. Praegu ei tehta meestele ja naistele võrdse palga maksmise nõude üle süstemaatilist järelevalvet. Sotsiaalministeeriumil on plaan seda muuta.

"Sellist igapäevast halduslikku järelevalvet paraku täna ei tehta, oleme töötanud välja ühe mudeli, mille alusel oleks võimalik hakata täpsemalt jälgima seda, et kas siis samadel töökohtadel sama tööd tegevate inimeste puhul makstakse meestele ja naistele võrdset palka. Ja oleme siis näinud, et see roll või funktsioon võiks olla tööinspektsioonil, kes on üldiselt selline tööturu haldusorgan," selgitas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Konkreetselt antaks selle muudatusega tööinspektsioonile ülesandeks teha ettevõtetes eelkontrolle maksu- ja tolliameti andmete põhjal. Puuduste ilmnemisel oleks tööinspektsioonil õigus nõuda vastavalt ettevõttelt palgaauditit.

Soolise palgalõhega tegeleb praegu Eestis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik - tema tööülesannete hulka kuulub seaduse järgi ka võrdõiguse seaduse täitmise jälgimine ja hilisem nõustamine ja abistamine.

Ametis olev võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ja tema kantselei seda täna ei tee, kuna lihtsalt ressursse ei jätku. Jõudu on neil vaid kaebustega tegelemiseks.

"Meie pöördumiste hulk eelmisel aastal kasvas 59 protsenti. Ma tegelikult ei jõua isegi praegu reageerida kõikidele pöördujatele, me tegeleme esmajärjekorras ainult nende inimestega, keda me saame konkreetselt ja väga kiiresti aidata," nentis Pakosta.

Pakosta sõnul oleks neile juurde vaja paari lisatöötajat, et soolise palgalõhe küsimustega intensiivsemalt tegelda. Tema ei mõista, miks anda uued ülesanded ja selleks vaja minevad finantsvahendid hoopis tööinspektsioonile. "Me teame hästi teiste riikide praktikast ja teiste riikide võrdõigusvolinike praktikast, mis töötab, mis ei tööta. Meil on päris head teadmised, ja nagu öeldud, me saame kasutada tervet Euroopa võrgustikku, hästi välja töötatud metoodikat selleks, kuidas seda õiglust või ebaõiglust tuvastada."

Oma praktikast lähtudes leiab Pakosta, et palgaaudit on liiga range meede - see sunnib tööandjaid palkasid õigustama ja kui ühe naistöötaja palk juba kord auditis õigustatud saab, ei tõsteta seda niipea. Ossinovski sõnul oleks aga palgaauditi eesmärk pigem teadlikkuse tõstmine.

"Esimene küsimus ei ole meie jaoks mitte see, et nad teeksid ettekirjutisi ja trahve, vaid küsimus on eeskätt selles, et tööandjatel tekiks vajalik teadmine ja oskus tegelikult analüüsida oma organisatsioonide sees soolise võrdõiguslikkuse teemasid. Teadlikkus on küll tõusnud viimastel aastatel, aga paraku on siiski jätkuvasti üsna madal," lausus Ossinovski.

Avalik sektor on samuti asi, mis tänast võrdõigusvolinikku muretsema paneb. Nimelt on palgalõhe avalikus sektoris sama suur probleem kui erasektoris, aga kehtiva seaduse järgi ei saaks tööinspektsioon avalikus sektoris naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmist kontrollida - neil on õigus tegeleda vaid erasektori töölepingutega.

"Võrdõigusvolinik katab kõiki töösuhteid, võlaõiguslikke, töölepinguid, avalikku teenistust, kuni sinnamaani välja, et ka tööle kandideerimisel juba saab inimene meie poole pöörduda, kui ta näeb, et olukord on ebavõrdne. Tööinspektsioon tegeleb töölepinguliste suhetega," rõhutas Pakosta.

"Loomulikult, kui me seda süsteemi ümber hakkame tegema, siis kui me liigume selle tööinspektsiooni suuremate volituste suunas, siis loomulikult seda õiguslikku raami korrigeeritakse," ütles omakorda minister Ossinovski. "Seda me oleme kindlalt öelnud, et esmane fookus saab olema avalikul sektoril nii või naa. Avalik sektor nii või naa peab eeskuju näitama ja ka selle järelevalve osa saab kindlasti avalik sektor olema."

Võrdse palga maksmise järelevalve rolli andmine tööinspektsioonile ei tähenda Ossinovski kinnitusel võrdõigusvoliniku pädevuste muutmist või kahandamist. Vaatamata sellele, et kiidusõnu minister konkreetse voliniku töö kohta ei jaga.

"Ehkki ma pean ausalt tunnistama, et mitmest erakonnast on viimastel aastatel hakatud rääkima, et võrdõigusvoliniku institutsiooni kui sellise võiks ju ära kaotada, et vaadake, mis seal toimub, mina seda iseenesest ei toeta, ma arvan, et see roll on iseenesest väga vajalik."

Eelnõud, mis kaasaks soolise palgalõhega tegelemisse tööinspektsiooni, täpsustatakse praegu valitsuses ning läbirääkimised käivad tööandjate ja -võtjatega.

Sotsiaalministeeriumi soov on, et kehtima hakkaks see uuest aastast. Vahendeid eelnõu rakendamiseks taotletakse Norra finantsmehhanismist.