Tallinnas jälgib liiklejaid sadakond kaamerasilma
Põhja prefekt Kristian Jaani tegi veidi aega tagasi ettepaneku, et mõnel pool Tallinnas võiks piirkiiruse alandada 50 kilomeetrilt tunnis 40-le, et kaitsta nii ülekäiguradu ületavaid inimesi. Tallinnas jälgivad aga autode liikumisi kogu aeg kümned kaamerad, mis salvestavad nii punase tulega teeületusi kui ka liiklusummikuid.
Iga kord, kui jalakäija mõtleb, et ei jaksa seda rohelist tuld ära oodata ja lipsab ruttu üle tee, vast keegi ei märka, tasub uuesti mõelda, sest raja kohal on kaamera, mis jälgib täpselt jalakäija liikluskäitumist ja liikluskorraldajate silmi on palju rohkem, kui oskaks ette kujutada - liiklust jälgib pea sada kaamerat," vahendab "Aktuaalne kaamera".
"Kõik need liikluskaamerad ja seireseadmed on liikluskorraldajate silmad, selleks, et saada üldpilt liiklusolukorrast mingil ajahetkel, näiteks hommikusel või õhtusel tipptunnil," selgitab Tallinna liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.
Koostatud liiklusraportid näitavad, et iga nädal on Tallinnas 50-60 kas väiksemat või suuremat liiklusõnnetust või sõiduki tehnorikkest seismajäämist, mis takistavad oluliselt liiklust. Selle nädala üks näide oli Tartu maanteel, kus peale lennujaama oli jäänud seisma elektrisõiduk. Ehkki sõiduradu on kolm, põhjustas selline takistus hommikusel tipptunnil sõidukite järjekorra Tallinnast kuni Jürini välja.
Liikluskorraldaja saab siis vaadata, millised on tema võimalused - kui on juhtunud liiklusõnnetus, antakse sellest näiteks politseile teada.
"Samuti saadame siis sinna kohale ka tänavakoristusautod, et saaks kiiresti-kiiresti liikluse lahti," kirjeldab Rüütelmaa. "Tänasel hetkel on juurdepääs kaamerapildile liikluskindlustusfondil, samuti liikluspolitseil, ja kui tulevad päringud ja meil on salvestised alles, siis nii kohtule kui prokuratuurile me anname ka välja neid salvestisi."
Seega, kui on vaja tuvastada mingeid liiklusõnnetuse asjaolusid, siis on need võimalik välja võtta ja päris selgelt näha, kes mida tegi.
On kahte tüüpi kaamerad: ühed on ristmike kaamerad, mis näitavad üldpilti, aga on olemas ka trahvikaamerad, mis asuvad Kristiine ristmikul ja mis võimaldaks suure tõenäosusega tuvastada juhti, kes on roolis näiteks joobes.
Nendel kaameratel on praegu resolutsioon maha keeratud, see tähendab, et nad võiksid toota palju kvaliteetsemat pilti, nii et me saaksime teada, kes on autos, mis on auto number. "No tegelikult meie huvi teada saada, kes on autos, ei ole. Küll võiksime teada, millisest punktist millisesse punkti sõiduk sõidab, selleks oleks vaja teada ja näha seda registreerimisnumbrimärki, ja me saaksime seda liiklusvoogu analüüsida ja paremini ka fooriprogramme kohandada," põhjendas Rüütelmaa.
Praegu leiab andmekaitseinspektsioon, et selline resolutsioon, mis võimaldaks sõiduki numbrit tuvastada, on isiku privaatsfääri tungimine ja see ei ole põhjendatud
"Kui me räägime oma kolleegidega teistest linnadest, siis seal on need kaamerasüsteemid juba pikemat aega üleval olnud ja autojuhid on tegelikult endale teadvustanud, et nende tegevus ristmikel ja eriti ohtlikud olukorrad ja ka olukorrad, mis kulmineeruvad liiklusõnnetusega, need jäädvustatakse ja see distsiplineerib tegelikult sõidukijuhti, paneb teda mõtlema, et kas ta võtab seal ristmikul lisariske või mitte," tunnistab Rüütelmaa.
Toimetaja: Merilin Pärli