Lõivu võetakse pärast seaduse jõustumist sõidukite esmaregistreerimisel või Eestis juba registreeritud sõiduki esimesel omanikuvahetusel.

Uuemate ehk 2015. aastal või hiljem valmistatud sõiduautode lõivumäär lähtub CO2-näitajast. Enne 2015. aastat valmistatud autode ning mootorrataste ja mopeedide puhul lähtutakse võimsusest kilovattides, kuna liiklusregistris ei ole kõigi sõidukite CO2 andmeid.

Lõivumäärad soosivad keskkonnasäästlikke autosid ja algavad Eestis enimmüüdud uute autode keskkonnasõbralikumate versioonide puhul 150-160 eurost. Täiendavalt nähakse ette soodusmäärad elektri- ja hübriidautodele.

Vanemate autode puhul on lõiv oluliselt madalam. Näiteks vanema kui 10-aastase auto puhul on tasu suurus 20% tavamäärast. Lõiv ei puuduta veoautosid, busse ega traktoreid.

"Selleks, et paremini arvestada autoomanike maksevõimega, on pakutud teatud skaala, mis arvestab auto valimimisaastaga. Vanemate autode puhul kehtib soodustus, aga keskkonnalõivu määr ei lange kunagi väiksemaks kui 20 protsenti selleks, et mitte soodustada piiramatult sõidukipargi vananemist Eestis," rääkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov "Aktuaalsele kaamerale".

Maksu kehtestamisega loodetakse Eesti autopark juba 3-4 aasta perspektiivis keskkonnasõbralikumaks muuta.

"Maapiirkondades või madalama sissetulekuga inimeste jaoks on see riigilõiv väga oluline mõjur, otsustamaks, kas vahetada autot või mitte, ja võib-olla teatud sissetuleku tasemel see riigilõiv nii palju rolli ei mängi," kommenteeris PwC maksuosakonna juht Hannes Lentsius.

Kontseptsiooni heakskiitmisele järgnevalt koostab ministeerium seaduseelnõu. Seaduse jõustumine on planeeritud 1. jaanuarile 2018.