Selle aasta riigieelarves oli ühistranspordi dotatsioonideks ette nähtud 174,7 miljonit eurot, millele lisandub ligikaudu 47 miljonit eurot piletitulu. Kütusehindade tõusu tõttu on ühistranspordi korraldamise kulud aga kasvanud ning olemasolevatest vahenditest ei piisa, et säilitada aasta lõpuni praegune teenusemaht, teatas ministeerium.

"Oleme aasta jooksul otsinud ühistranspordis kokkuhoiukohti ja vähendanud kulusid seal, kus see mõjutab reisijaid võimalikult vähe. Praeguseks oleme jõudnud piirini, kus edasised kärped tähendaksid juba otseselt vähem ühendusi. Meie eesmärk on hoida vajalikud bussi-, rongi-, laeva- ja lennuühendused aasta lõpuni töös ning selleks on lisaraha hädavajalik," ütles Terras.

Ühistranspordi kulusid mõjutavad kõige enam diislikütuse ja surumaagaasi hinnad. Pärast Iraani sõja eskaleerumist märtsis on nafta hind märkimisväärselt tõusnud. Maagaasi hind kasvas kolmandas kvartalis 32,6 protsenti.

Kütusehinna muutused kajastuvad lepingutes sätestatud indekseerimise kaudu ka maakondlike bussiliinide ja parvlaevaliinide teenuse hinnas. Elroni kulusid mõjutavad lisaks diislikütuse hinnatõusule ka prognoositust kõrgemad elektrienergia kulud.

Ministeeriumi prognoosi kohaselt kujuneb ühistranspordi rahastamise puudujäägiks aasta lõpuks ligi 4,8 miljonit eurot. Ilma lisarahata oleks tulnud vähendada maakondlike bussiliinide sõidumahtu ligikaudu miljoni liinikilomeetri võrra, mis on umbes pool Jõgevamaa maakonnaliinide aastasest läbisõidust. Suursaarte parvlaevaliinidel oleks tulnud ära jätta ligikaudu 3400 reisi ehk umbes kahe kuu reisimaht. Rongiliikluses oleks see tähendanud Viljandi suuna ligikaudu ühe kuu sõidumahu vähendamist.